Õuesõppepäev Tartu Kivilinna Koolis


Avaldaja:Madli Leikop18. September 2017

Tartu Kivilinna Kooli õpetaja Helis Hani kirjutab sellest, et 13. ja 14. septembril viisid toredad RMK retkejuhid Liina ja Lisete Kivilinna kooli 1.-4. klasside õpilastele läbi õuesõppepäeva "Mets kui elukooslus“. Õppeprogramm toimus Tartu Kivilinna Kooli pargialal kolmes keskuses.

Loo ja fotode autor on Tartu Kivilinna Kooli õpetaja Helis Hani

Esimeses keskuses said õpilased teada, mis vahe on pargil ja metsal. Selgus, et neil  on palju ühiseid tunnuseid, kuid metsast leiab palju seeni, marju, seal kasvavad puud tihedalt üksteise kõrval ning puude kõrgus on 1,6 meetrist alates. 

Õpilased said teada, et metsas kasvavad puud on omavahel väga suured sõbrad. Nimelt jagavad nad läbipõimunud juurte abil üksteisele toitaineid ja teevad koostööd seentega. Seeneniidistik moodustab ümber puu juurte keerulise põimiku. Seen hangib puule mineraalaineid ja vett ning puu annab vastu orgaanilisi aineid. 

IMG_20170913_101348.jpg

Suured puud aitavad väikestel ja madalamatel puudel ka kasvada, sest nad varjavad liigse päikese eest, kaitsevad  tuule eest ning tihe võra aitab ka paremini sooja hoida. 

Selles keskuses said õpilased  teada, kuidas lugeda aastarõngaid ning mida näitavad heledad ja tumedad triibud puidus. Kevadel ja suvel kasvab puu väljapoole ehk jämedamaks ning tekib hele triip ning sügisel tekib tume triip, sest siis hakkab puu valmistuma talveks ning kogub endale võimalikult palju toitaineid, et talv kenasti üle elada. Talvel puit ei kasva. 

IMG_20170913_110353.jpg

Õpilased said ka teada, miks mõnikord puud surevad. Selles on süüdi erinevad  kahjurid: kooreüraskid ja männikärsakad. 

Saime teada, et kooreüraskid on suurimad puidukahjurid meie metsades. Kooreüraskid on 4–9 cm pikkused, pruunid või mustad mardikad. Suurema osa elust veedavad nad puukoore all peidus või puidus. Aprillist juunini teevad kooreüraski-mardikad pulmalende. Munad paigutab emasürask koore alla rajatud emakäiku. Iga kooreürask muneb kuni 100 muna. Munadest arenevad vastsed, kes toituvad koore all. Vastsed närivad oma käigud risti emakäiguga ja nukkuvad oma näritud käikude lõpus. Vastsed nukkuvad ja juba 6 nädala pärast kooruvad nukkudest noormardikad, kes jätkavad koorealuse närimist. Kui kooreüraskeid on palju, näritakse koorealune nii läbi, et koor võib tüvelt laikudena maha variseda. Valmikud talvituvad kas koore all või mullas.

IMG_20170913_110440.jpg

Tavaliselt asustavad kooreüraskid nõrgestatud puid. Soodsates tingimustes sigivad kooreüraskid aga jõudsasti ning ründavad siis ka elujõulisi puid. Harilikult suudavad terved puud võidelda kooreüraskite vastu vaiguga, milles kooreüraskid hukkuvad.

Õpilased arvasid, et rähnid teevad samuti puudele kahju aukude toksimisega. Selgus aga, et nad hävitavad hoopis kahjureid .Rähnidel on väga hea kuulmine. Nad valivad sellised puud, mis on juba haiged. Haige ning kahjustatud puu kajab. Terveid puid rähnid toksima ei lähe. Puudele teevad kahju ka põder ja metskits, sest nad söövad puude koort. 

Teises keskuses pidi õpilased koos õpetajaga viies tegevuspunktis lahendama vahvaid loodusteemalisi ülesandeid. Esimeses tegevuspunktis olid puude nimedel tähed sassi aetud. Ühiselt tuli välja mõelda, mis puu on igas täherägastikus peidus.

Teises tegevuspunktis tuli arvutada, mitmendal kohal on Eesti metsade poolest Euroopas. Selle teadasaamiseks pidid õpilased teadma suvekuude, ühe käe sõrmede, nädalapäevade, jänese kõrvade, rebase silmade ning inimeste jalgade arvu. Saime teada, et Eesti on metsade poolest Euroopas 3. kohal.

Kolmandas tegevuspunktis tuli õpilastel välja selgitada tõesed ja väärad laused.

Neljandas tegevuspunktis pidid aga õpilased elusolendid ritta panema hammaste arvu järgi, alustades loomast, kellel on kõige vähem hambaid. Saime teada, et  kopral on 20 hammast, valgejänesel 28,  täiskasvanud inimesel 32, siilil 36 ning mullamuttidel on 44 hammast. 

IMG_20170913_104837.jpg

Viimases tegevuspunktis arutasime selle üle, miks on mets oluline. Õpilased pidasid metsa oluliseks sellepoolest, et saame metsas käia matkamas, seeni-marju korjamas, ta pakub elukohta loomadele ning lindudele, samuti saame metsast ehitusmaterjali ning kindlasti jõulude ajal toome metsast koju jõulupuu. 

Kolmandas keskuses pidid viieliikmelised rühmad kokku viima puuliigi lehed, viljad, puidu ning kasutusalad. 

Oli väga huvitav ja õpetlik metsateemaline õuesõppetund.

Samal teemal: