Teaduse ja teadmiste pidu lõppes auhinnatseremooniaga


Avaldaja:Madli Leikop27. September 2017

Teisipäeval, 26. septembril oli Estonia kontserdisaal noortest teadlastest ja imelistest teadusideedest tulvil – tunnustati Euroopa noorte teadlaste konkursi parimaid. Esimese preemia pälvisid noored teaduseuurijad Tšehhist, Šveitsist ja Kanadast.

Euroopa Liidu noorte teadlaste konkursile (EUCYS) tulevad igal aastal kokku lootustandvad noored õpilasteadlased. 22.-26. septembrini võõrustas noorte teadlaste konkurssi esmakordselt Eesti. Kokku osales konkursil 38 riiki: Ameerika Ühendriigid, Austria, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Egiptus, Gruusia, Hiina, Hispaania, Iirimaa, Iisrael, Island, Itaalia, Kanada, Küpros, Leedu, Luksemburg, Lõuna-Korea, Läti, Norra, Poola, Valgevene, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Saksamaa, Soome, Slovakkia, Sloveenia, Šveits, Taani, Tšehhi, Türgi, Ukraina, Ungari, Venemaa, Ühendkuningriik, Eesti. 

Konkursil osales 148 õpilast 89 uurimistöö ja -projektiga. Kolme konkursipäeva jooksul hindas noorte uurimusi 19 rahvusvahelise žürii liiget. Kahel päeval, 25. ja 26. septembril said noorte töödega, mis olid Ülemiste linnakus sündmuskeskuses SpaceX väljas stendiettekannetena, tutvuda kõik huvilised. Eestit esindasid selleaastase õpilaste teadustööde riikliku konkursi parimad:  Brita Laht Saaremaa Ühisgümnaasiumist, Anni Britta Pajoma Tartu Jaan Poska Gümnaasiumist ja Jasper August Tootsi Hugo Treffneri Gümnaasiumist.

K4.jpg

Žüriile selgitusi jagamas

Välja anti üheksa rahalist preemiat (3x7500 eurot, 3x5000 eurot ja 3x3500 eurot) ning teadusasutuste eripreemiad (EIROForum, Euroopa Kosmoseagentuur, CERN, PRACE jne). Eestipoolsed eripreemiad andsid välja Haridus- ja Teadusministeerium ning Tallinna linn.

Kogu tseremoonia Estonia kontserdisaalis oli pidulik, ootusärev ja loomulikult teadust täis: teadusteatri etenduses tehti pauku ja välku, lendasid õhupallid ja tossupilved, kõmisesid trummid ning peeti pidulikke kõnesid. 

Noori tervitasid ja peapreemiad andsid üle Eesti Vabariigi president Kersti Kaljulaid ja Euroopa Komisjoni teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraadi juht Robert-Jan Smits.

Teaduse ja teadmiste pidu – nii iseloomustas toimunud konkurssi Robert-Jan Smits. Ta andis noortele nõu olla alati avatud uutele ideedele ja koostööle: „Me soovime, et Euroopa liiguks teaduse ja tehnoloogia esirinnas ja just noored teadlased on võti selleks. Vajame teadlasi, kes suudavad toime tulla inimkonna ees olevate probleemide lahendamisega ja loodetavasti annavad konkursi osalejad oma teadmiste, pühendumuse ja entusiasmiga sellesse oma panuse.“

President Kersti Kaljulaid ütles peapreemiaid üle andes, et usub teadusesse, mis on suunatud inimeste ja ühiskonna hüvanguks. „Ma usaldan oma lapsed ja lapselapsed teie teadmiste hoolde ja loodan, et teie kui tuleviku teadlased seisate inimkonna eest ja hoiate meie planeeti elukõlbuliku ning turvalisena.“

Kolm esimest preemiat pälvisid: 

Karina Movsesjan (18)  – Tšehhi;   töö „RAD51 valgu mutatsioonide roll vähi arengus“ (The role of RAD51 mutations in cancer development).

Ehkki RAD51 valk parandab homoloogilist rekombinatsiooni kasutades väga tõsiseid DNA kahjustusi, on siiani ebaselgeks jäänud RAD51 valgu mutatsioonide seos mitmete kasvajatüüpidega. Tänu uurimistöö käigus tehtud biokeemilisele analüüsile RAD51 S121Y mutatsiooni kohta, mis leiti emaka kartsinosarkoomist, leidis kinnitust, et  RAD51 mutatsioonid soodustavad kasvajate teket.

Adam Jan Alexander Ohneso (20) – Šveits;  töö „Unustatud vangid – esimese maailmasõja tsiviilvangid Korsikal“  (The forgotten prisoners – Civilian prisoners of the Great War in Corsica).

Töös uuritakse kinnipeetud tsiviilisikute saatust ja Šveitsi rahumissioonide rolli Korsikal aastatel 1914-1918. Fakt, et esimese maailmasõja ajal peeti Prantsusmaal kinni tuhandeid tsiviilisikuid, ei ole laialt teada. Uurimistöö tulemused juhivad tähelepanu unustatud vangidele ja meenutavad meile neutraalsete riikide ja Rahvusvahelise Punase Risti humanitaarabi rolli ning panevad meid mõtlema praeguste sõjatsoonide vangide olukorra üle. 

Danish Mahmood (14) – Kanada; töö W.I.N.I.T.S. Traadita omavahel ühendatud mitte-invasiivne triaaži süsteem (Wireless Interconnected Non-Invasive Triage System).

W.I.N.I.T.S. on igati taskukohane elutähtsate näitajate jälgimise süsteem, mis põhineb uuenduslikul kaasaskantaval biomeditsiinilisel seadmel W.I.N.I.T., mis kinnitatakse patsiendi sõrme külge ja see mõõdab reaalaajas vererõhku (mansetita), pulssi, vere hapnikusisaldust (SpO2) ja kehatemperatuuri.
Aparaat edastab reaalajas uuenevaid andmeid patsiendi elutähtsate näitajate kohta seadmel oleva väikse kuvari kaudu parameedikutele ja haiglatöötajatele, mistõttu pole vajadust patsiendi seisu korduvalt kontrollida.

Kõikide preemia saanute nimed ja tööd leiab ETAGi kodulehelt

K3.jpg

SpaceXis olid väljas noorte stendiettekanded

Kaks päeva SpaceXis

Külastajatele oli konkurss avatud 24. ja 25. septembril, kui noorte teadustöödega käisid tutvumas gümnasistid, tudengid, õpetajad, teadlased ja kõik teadusesõbrad. Toimusid töötoad ja kohal oli „Rakett 69“ tegevusala. 

Võimalust tutvuda õpilasteadusega kõige kõrgemal tasemel kasutati tõesti klasside kaupa, eriti esmaspäeval, mis oli koolipäev. Töölehed näpus, nägi noori liikumas ühe stendi juurest teise juurde, küsiti üht ja teist ja mõnikord jäädi nõutuks ka, sest teemad olid lihtsalt nii keerulised. Aga noored teadlased olid lahked selgitama. 

K1.jpg

Töötubades

Et veidi aimu saada, mis tasemega tegu, siis siinkohal valik uurimistööde pealkirju: „Dünaamiline magneetistumine erineva  struktuuriga pehmetes magnetilistes sulamites“, „Tsüsteiinkatepsiinide aktiivne sihtmärgistamine tsüstatin C-ga konjugeeritud liposoomidega“, „Spargli polüsahhariid pärsib selektiivselt müeloid-supressorrakke (MDSC) apoptoosi esilekutsumise teel“, „Muutlike tähtede otsimine avatud klastrites: uus algoritm ja rakendus“, „Suhtelise entroopia analüüsi kasutamine ajaloolise keelte lahknevuse dateerimiseks ja kvantifitseerimiseks“. 

Jasper August Tootsi (Hugo Treffneri Gümnaasium, septembrist  TÜ geenitehnoloogia eriala I kursuse tudeng, uurimistöö teema: „Galaktoseemia skriining (sõeluuring) Beutler meetodiga“) sõnas, et oma tööd on ta pidanud kahe päeva jooksul tutvustama sadu kordi, aga selleks ta siin ju ongi. „Vastan hea meelega kõigile küsimustele. Žürii on minu juures juba käinud, ühte liiget veel ootan. Kogu konkurss, kõik need päevad on fantastiline elamus. Kõige tähtsam ongi uued tutvused, uued kontaktid, mida siit leian, need võivad mind tulevikus palju edasi aidata,“ sõnas ta. 

K5.jpg

Jasper August Tootsi

Eesti õpilased on Euroopa noorte teadlaste konkursil osalenud alates 2002. aastast. Põhipreemiad on  koju toonud Margus Niitsoo (Tallinna Reaalkool, 2005), Anna Maria Punab (Hugo Treffneri Gümnaasium, 2012) ja Katariina Kisand (Hugo Treffneri Gümnaasium, 2015). Eripreemiate võitjaid on olnud Eestist üheksa: Liina Saar (2002), Hillar Liiv (2007), Kristina Aare (2009), Martin Talvik, Kristiin Resik ja Mari Liis Pedak (2013), Tatjana Punger (2014), Katariina Kisand (2015) ning Kristjan Kongas (2016).

K2.jpg

Töötubades

Artiklis on kasutatud ETAGi pressiteadete materjale. Autori fotod.  

Samal teemal:

Haridus- ja Noorteamet