Tartus suunati Euroopa ühtse kõrgharidusruumi arengut ja tulevikku


Avaldaja:Laura Vetik10. November 2017

Täna lõppes Tartus Euroopa ühtse kõrgharidusruumi kohtumine, kus poolesaja riigi esindajad valmistasid ette kevadel Pariisis toimuvat ministrite kohtumist ja ühisavaldust, milles rõhutatakse riikide kohustust viia ellu ammu kokkulepitud tegevused ühtsetel alustel toimiva Euroopa kõrgharidusruumi saa

Euroopa ühtse kõrgharidusruumi kujundamine ehk Bologna protsess on kestnud pea 20 aastat ning selle aja jooksul on liitunud riigid muutnud oma kõrgharidust rahvusvahelisemaks ja ühtlustanud kõrgharidussüsteemide ülesehitust, kuid kokkulepitu elluviimise kiirus on riikides endiselt ebaühtlane. 

Tartus toimunud kahepäevase kohtumise keskmes oli Bologna protsessiga liitunud riikide kõrghariduse edasist arengut suunava dokumendi – Pariisi kommünikee ettevalmistamine.

Haridus- ja Teadusministeeriumi kõrghariduse osakonna juhtaja Margus Haidak märkis, et Bologna protsessi kriitiliseks teemaks on kujunenud seatud sihtide elluviimine. „Dokument, mida praegu ette valmistame, kujutab endast jõulist sõnumit kõigile liitunud riikidele, et võetud kohustused tuleb täita ja muudatused ellu viia, eelkõige 3+2 süsteemi rakendamine, ühtsete kvaliteedikindlustamise põhimõtete järgimine ja vastastikune kvalifikatsioonide tunnustamine,“ ütles Haidak.

Kasvamas on kõrgkoolide roll üliõpilastest vastutustundlike ühiskonnaliikmete kujundamisel ja kohtumisel arutleti ka põhiväärtuste üle, mida kõrgkoolid loovad oma organisatsiooni sees ja mis on seotud näiteks akadeemilise vabadusega, kaasamisega, õppeasutuse autonoomiaga jne.

Kohtumisel osalesid Bologna potsessiga liitunud 48 riigi esindajad, samuti Euroopa Komisjoni, Euroopa Nõukogu, UNESCO jt rahvusvaheliste organisatsioonide esindajad.

Bologna kohtumine oli viimane EL Nõukogu eesistumise sündmus, mida Haridus- ja Teadusministeerium Eestis korraldas. Eestilt võtab tööjärje üle Bulgaaria kui järgmine Euroopa Nõukogu eesistujariik.

TAUST

  • Bologna protsess algas 1999. aastal, mil 29 riigi haridusministrid allkirjastasid kokkuleppe Euroopa ühtse kõrgharidusruumi loomiseks.
  • Välja toodi kuus tegevussuunda: võrreldavad kõrgharidusastmed ja -kvalifikatsioonid; bakalaureuse- ja magistriõppele tugineva kõrgharidusmudeli kasutuselevõtt; Euroopa ainepunktide ülekande süsteemi rakendamine; üliõpilaste ja õppejõudude mobiilsuse edendamine; koostöö kvaliteedi kindlustamisel ning Euroopa mõõtme soodustamine kõrghariduses.
  • Praeguseks on Bologna protsessiga liitunud 48 riiki ja tegevussuundasid on laiendatud. Lisandunud on mitmed teemad, näiteks võrdsete võimaluste loomine ja laiendamine kõrgharidusele juurdepääsul, lõpetajate tööhõive jne.

Allikas: Haridus- ja Teadusministeerium