Euroopa Liidu infokeskuse ülesandeks on tagada Euroopa Liiduga seotud teabe jagamine kõigile huvilistele. Telefon oli selleks vaid üks kanalitest ning info jagamine jätkub ka edaspidi. 18 aasta jooksul on olnud väga palju erinevaid teemasid, millele inimesed vastuseid on soovinud saada. Infospetsialistide kõige kiiremad ajad telefonile vastamisel jäid aega, mil Eesti liitus Euroopa Liiduga. 2003. aastal registreeriti kokku 4000 helistajat ja 7000 küsimust. Enim pakkus inimestele huvi, kas liitudes ELiga jääb Eesti iseseisvaks riigiks nagu kõik senisedki liikmesmaad, tunti muret eesti keele ja kultuuri püsimise üle. Küsimusi oli erinevatest valdkondadest ning infospetsialistid andsid kõikidele küsimustele vastused. Teemadeks olid institutsionaalsed küsimused, rahvahääletuse korralduslikud küsimused, noori puudutavad küsimused, tolliprotseduure, importi, eksporti, migratsiooni, infokanaleid, turismi, transporti, keelt ja kodakondsust ning Eesti identiteeti puudutavad küsimused.

Teine kiire periood oli 2010. aastal, mil toimus eurole üleminek. Päevas vastati 60-70 kõnele, küsimused varieerusid sobivate rahakottide leidmisest kuni rahapesu tõkestavate seaduste nüanssideni. Sisuliste küsimuste vahele räägiti ka sellest, kui kahju on, et kroon kaob.

Vahepealsesse aega jääb aasta, mil Eesti liitus Schengeniga. Ka sel ajal tuli palju kõnesid, peamiselt reisimist puudutavaid, aga sage oli ka kartus turvalisuse vähenemise pärast. Võimalus töötada teistes liikmesriikides ehk töötajate vaba liikumine on samuti inimesi infotelefonile helistama pannud. Teiste liikmesriikide tööturu järkjärguline avamine on tekitas küsimusi töö- ja elutingimuste kohta väljaspool Eestit.

Kuigi euroinfo telefon pannakse kinni, pole muretsemiseks põhjust, kuna infot saab edaspidigi. Euroopa Liitu puudutavat informatsiooni leiab Euroopa Liidu infokeskuse kodulehelt; küsimustele leiab vastuseid ka Rahvusraamatukogu 5. korrusel asuvast lugemissaalist või meili teel (elik@nlib.ee).

Allikas: Rahvusraamatukogu pressiteade.