Kindla osa määramine sisemajanduse koguproduktist tagaks EHL-i hinnangul hariduse valdkonnas vajaliku arengu. Samuti tahavad haridustöötajad riigieelarvest koos erakapitali kaasamisega üliõpilastele tasuta kõrghariduse kindlustamist.

EHL soovib erakondadelt haridussüsteemi kaasajastamist ja tegusa haridusasutuste võrgu kujundamist ning hariduskapitali loomist. Riigieelarvest tuleks haridustöötajate sõnul eraldada täiendavalt raha riigigümnaasiumide loomiseks kõikides maakonnakeskustes ja linnades ning vajadusel õpilaskodude loomiseks väikelinnade ja maagümnaasiumide juurde.

EHL tahab kehtestada üldharidus- ja kutsekoolides õpetajate nädala õppetundide 18 tundi ja liitklassides 16 tundi.

Ka tahavab haridustöötajate liit õpetajate töötasu alammääraks vähemalt keskmist palka ning õpetajatele palga maksmisel ka nende pedagoogilise staaži arvestamist. Klassijuhataja tasu alammääraks soovib EHL vähemalt 25 protsenti õpetajate töötasu alammäärast.

Õpetajatele tuleks liidu hinnangul võimaldada osaleda kvalifikatsiooni tõstmiseks vajalikel enesetäiendamisel, sealhulgas välisriikides, säilitades pedagoogi keskmise töötasu vähemalt kord viie aasta jooksul pooleks õppeaastaks. Õpetajate lähtetoetuse maksmist tuleks pedagoogide sõnul laiendada ka Tallinnasse ja Tartusse esimest korda kooli tööle asuvatele õpetajatele. Ka tahab haridustöötajate liit õpetajatele riikliku pensioni võimaldamist alates 60 eluaastast.

Pikapäevarühmasid peaks EHL-i hinnangul toetama riik, kõik koolieelsete lasteasutuste ja üldhariduskoolide õpilased peaksid saama tasuta lõunasööki ning õpilastele tuleks avada tasuta spordikoolid.

"See, kuidas erakonnad kavandavad siintoodud ja teoste oluliste haridusküsimuste lahendamist, hõlbustab ka õpetajate ja teiste haridustöötajate valikut riigikogu valimistel. Ootame, et erakonnad arvestavad tehtud ettepanekuid ja pärast valimisi asuvad neid ka ellu viima," märkis Eesti Haridustöötajate Liit oma pöördumises.

Riigikogu valimised toimuvad tuleva aasta 6. märtsil.

Allikas: BNS Lisatud 1. oktoobril 2010