EV100 tunnustab üheksa tehnikaülikooli teadlase panust teaduspreemiate ja teenetemärkidega


Avaldaja:Madli Leikop21. Veebruar 2018

Märksõnad:

,

Eesti Vabariik tunnustab tänavu preemiate ja riiklike autasudega üheksat silmapaistvat TTÜ teadlast.

Tallinna Tehnikaülikool on oma ligi 100-aastase ajaloo vältel andnud Eestile ligi 70 000 inseneri, erialaspetsialisti ning tippteadlase. 

Riigi sajandal sünnipäeval said riiklikud tunnustused materjaliteadlane Malle Krunks, mehhaanikaprofessor Tauno Otto, kommunikatsioonilektor Agu Uudelepp, energeetik Aleksander Kilk, geodeet Andres Rüdja, IT teadlane Ahto Buldas, matemaatik Ülle Kotta, ehitusteadlane Jarek Kurnitski ning sotsiaalteadlane Ringa Raudla.

Vabariigi president annab täna üle Valgetähe IV klassi teenetemärgi Malle Krunksile, kes on rahvusvaheliselt tuntud ja tunnustatud materjaliteadlane. Tema teadustöö on seotud elektronmaterjalide uurimise ja arendamisega, viimasel 15 aastal on tema uurimistöö fookus päikeseenergeetika materjalide uurimisel ja arendamisel. 

Valgetähe IV klassi teenetemärgi saab ka Tauno Otto, kes juhib Eesti teaduse teekaardi programmi nutika tootmise tuumiktaristu arendamise töörühma, mis Tallinna Tehnikaülikooli ja Eesti Maaülikooli koostöös töötab välja uusi lahendusi tööstuse digitaliseerimiseks. Lisaks oli Otto peakorraldajaks Eesti eesistumise raames TTÜs toimunud konverentsile Manufuture 2017, mis on kogu Euroopa tootmissektori võtmeüritus.

Valgetähe IV klassi teenetemärgi pälvis ka kommunikatsiooniekspert Agu Uudelepp, kes on TTÜ ärikorralduse instituudi lektor, töötanud Eesti Raadios uudisteajakirjanikuna ning olnud Ringhäälingunõukogu esimees. 

Valgetähe V klassi teenetemärgi saab mesinduse edendaja ning energeetikateadlane Aleksander Kilk, kes on Eesti suurima ja vanima mesindusorganisatsiooni Eesti Mesinike Liidu aktiivne juht ja eestvedaja, samuti mesinike hinnatud õpetaja. 

Samuti saab Valgetähe V klassi teenetemärgi geodeet Andres Rüdja, kes on integreeritud geodeetiliste võrkude kontseptsiooni autor, tema eestvedamisel toimus riigi geodeetilise põhivõrgu rajamine, tihendusvõrgu rekonstrueerimine ning kohalike geodeetiliste võrkude rekonstrueerimine ja rajamine. Ta on andnud oma teadmisi edasi kolleegidele ning õpetanud Eesti Maaülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooli tudengeid.

Riigi teaduspreemia sai TTÜ tarkvarateaduse instituudi professor Ahto Buldas. Tema töö ründekindlate e-teenuste ning ajatemplisüsteemide loomisel on pannud aluse Eesti e-riigi tehnoloogiatele ning kahe rahvusvahelistelt eduka Eesti ettevõtte Cybernetica AS ja Guardtime AS toodetele ja teenustele. 

Tehnikateadustes sai preemia ehitusteadlane Jarek Kurnitski tööde tsükli “Liginullenergiahoonete süsteemipiirid ja tehnilised lahendused” eest. Kurnitski on üheks Euroopa juhtivaks teadlaseks hoonete energiatõhususe ja sisekliima alal. Tema tööd ühendavad ehitusfüüsika, sobiva sisekliima tagamise tehnoloogia ja vajalike tehnosüsteemide lahendused. Jarek Kurnitski juhtimisel on Eestis toimumas murre energiatõhususe metoodikates ning energiatõhusate hoonete projekteerimisel ja ehitamisel.

Riigi teaduspreemia sotisaalteaduste alal pälvis Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituudi professor Ringa Raudla tööde tsükli “Riigi rahanduse arengud ja väljakutsed kriiside ajal ja nende järgselt Eestis ning Euroopas” eest. Professor Raudla teadustöö viimasel neljal aastal on andnud olulise panuse rahvusvahelisse teaduskirjandusse, mis analüüsib riigi rahanduse, kriiside ja avaliku halduse vahelisi seoseid. Tema publikatsioonid rahvusvahelises teaduskirjanduses on väga mitmekesised, kätkedes endas nii teooria edasiarendusi, juhtumite analüüse, võrdlevaid uuringuid kui ka kvantitatiivseid lähenemisi. Ringa Raudla juhitud uurimisrühm on arendanud välja analüütilise raamistiku, mida on võimalik kasutada fiskaalse valitsemise ja fiskaalbürokraatia süstemaatilisemaks uurimiseks, seda eriti kriisi kontekstis.

Täppisteaduste alal sai riigi teaduspreemia juhtivteadur Ülle Kotta tööde tsükli “Algebralised meetodid matemaatilises juhtimisteoorias” eest. Kotta on lahendanud kaks pikemat aega lahtisena seisnud matemaatilise juhtimisteooria probleemi. Ta on näidanud, et autonoomsete süsteemide käitumise saab taandada ühe sensori ja ühe täiturmehhanismiga süsteemidele. Samuti on ta leidnud kaks laia diskreetaja süsteemide klassi, mida on võimalik dekomponeerida vaadeldavaks ja mittevaadeldavaks alamsüsteemiks. 

Allikas: TTÜ pressiteade.