Minister Mailis Reps märkis, et nüüd, mil kõrgharidusreformist on möödas mitu aastat ja käes on aeg uute halduslepingute sõlmimiseks ülikoolidega, on hädavajalik rahastamise teema uuesti läbi arutada. „Kuigi riik on reformi järel kompenseerinud ülikoolidele õppemaksu kaotamisest tekkinud tühimikku, on kõrgkoolid nüüdseks olukorras, kus vahendeid napib,“ ütles minister Reps. „Paljude õppejõudude palgad on jäänud maha Eesti keskmistest palkadest ning õppejõudude järelkasvu tagamine on muutunud tõsiseks küsimuseks. Kõrghariduse rahastamine on kümme aastat paigal tammunud ja olukorra jätkumisel peame endalt küsima, mis on selle hind. Me ei räägi ainult rahast, vaid samapalju kõrghariduse sisust ja kvaliteedist.“

Kui mitte arvestada ülikoolidele tasuliste õppurite õppemaksu kompenseerimiseks eraldatud raha, on kõrgkoolide rahastamine SKP suhtes viimased kümme aastat langenud. Koos eraraha kompensatsiooniga moodustab 2018. aastal kõrghariduse tegevustoetus sisemajanduse kogutoodangust 0,61%, mis on vähem kui 2008. aastal.

Minister Mailis Repsi sõnul on kõrghariduse rahastamise kasv üks Haridus- ja Teadusministeeriumi prioriteete riigi eelarvestrateegia läbirääkimistel aastateks 2019-2022. Ministeerium taotleb lisaraha ülikoolide tegevustoetuse ja doktoranditoetuse tõstmiseks, samuti seoses taristuinvesteeringute kallinemisega.

Pärast kõrgharidusreformi läheme edasi, mitte tagasi

Kõrgharidusreformi eesmärk oli kindlustada kõrgharidusele võrdsem ligipääs, suurendada tudengite valikuvabadust, ühtlustada kvaliteeti ja vähendada killustatust.

Reformiga on tehtud mitmeid edusamme – üliõpilased on vabamad oma erialavalikutes, loodus- ja täppisteaduste õppurite osakaal on kasvanud, kvaliteedihinnangud meie koolidele ja õppekavadele on valdavalt positiivsed, välistudengite osakaal on jõudmas kümne protsendini tudengkonnast.

Samas oodatakse endiselt, et kõrgkoolides pakutav õpe vastaks paremini tööturu vajadustele, et õppekavade koostamisse kaasataks rohkem ettevõtjaid ja õpetamiseks osaleksid praktikud. Samuti on oluline, et meil oleks rohkem välisõppejõude, et meie tudengid õpiksid mõned semestrid välismaal, et õpe oleks paindlikumalt korraldatud ja vastaks paremini muutunud tudengkonna vajadustele.

2017. aastast käivitas riik tulemusrahastamise mudeli, kus viiendik kõrgharidusõppeks eraldatavast tegevustoetusest jaguneb kõrgkoolide vahel vastavalt tulemusnäitajatele ja koolid konkureerivad omavahel iga näitaja lõikes. Mudel premeerib edukamaid ja jagab raha ümber, kuid ei too süsteemi raha juurde.

Kindlasti ei ole lahenduseks tagasiminek kõrgharidusreformi eelse süsteemi juurde, sest sellega kaasneksid samad probleemid, mis sundisid toona süsteemi muutma.

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Avatud koosolekul arutatakse kõrghariduse rahastamise tulevikuväljavaateid