Samanta ema on eestlanna ja räägib Samantaga eesti keeles. Isa on pärit Aafrikast ja räägib tütrega joruba keeles. Kuna nad elavad praegu Soomes, räägib Samanta lasteaias soome keelt. Ema ja isa räägivad omavahel inglise keeles. Varsti tulevad nad Eestisse elama. Kui selgub, et Samanta ei räägi nii ladusalt kui eakaaslased – millises keeles peaks logopeed temaga tegelema?

Dima on pärit vene-ukraina perest. Ta õpib eesti koolis. Et koolis toime tulla, on tal eesti keele eraõpetaja, ja et kindlustada vene keeles kirjaoskus, on tal ka vene keeles eraõpetaja. Kui suur on Dima nädalakoormus võrreldes eestikeelsete lastega? Muidugi käib ta ka trennis ja muusikakoolis.

Rocco vanemad on kõrgharitud spetsialistid, nad tulid Itaaliast Eesti firmasse tööle, kui lapsed olid koolieelikud. Algklassides arvestas õpetaja Rocco eripäraga – et ta sõnavara on vahel ebapiisav, ta otsib sõnu, takerdub, kirjatöös vajab tugisõnu, lausekonstruktsioone abiks. Aineõpetus paneb poisi raskustesse: nt loodusõpetuse mõisted ja väljendid tiirlemine, pöörlemine, pilvemassid, kujuteldav telg, gaasiline kiirgav taevakeha, …magevee osakaal võrreldes soolasega on suhteliselt väike ning seda esineb jõgedes, järvedes… - mis mõttes vesi esineb??? Selline sõnaküllus ajab teda segadusse. Logopeed õpetab talle hääliku pikkuse märkimist. Kes ja kuidas saab aidata aine õppimises?

On need näited teile tuttavlikud? Veel mitte? Siis varsti küll. Rahvaste segunemisele ja töörändele kätt ette ei pane.

Kutsun teid Eesti Lugemisühingu konverentsile „Igal linnul oma laul: kirjaoskuse omandamine mitmekeelses hariduses“.

Mida teha, et meie lasteaed, kool ja üldsus oleksid toetavamad laste ja noorte suhtes, kes peavad toime tulema mitte-emakeelses hariduses?

Konverents toimub 15. juunil 2018 Randvere koolis. Täpsem teave ja registreerimine:

http://www.lugemisyhing.ee/index.php?page=&action=article&article_id=223