
eva viidemann, jüri gümnaasium, õpilase muutumine õppijana, koolielu õppija veerand, koolielu veerandid... +eva viidemann, jüri gümnaasium, õpilase muutumine õppijana, koolielu õppija veerand, koolielu veerandid... +eva viidemann, jüri gümnaasium, õpilase muutumine õppijana, koolielu õppija veerand, koolielu veerandid -
"Kui mina, 11. klassi õpilane, 2000. aastal kooliteed alustasin, siis olid vähestes klassides arvutid ning kogu koolisüsteem paberitel. Praeguseks poleks põhimõtteliselt õpikuid ja pabereid hariduse saamiseks vajagi," kirjutab Jüri Gümnaasiumi õpilasesinduse asepresident Eva Viidemann õpilase muutumisest õppijana oma kogemustele tuginedes.
e-Kool distsiplineerib, tegelikult
Infotehnoloogilised murrangud kooliõpilase elus saabusid arvuti ja Interneti laialdasema kasutuselevõtuga. Minul oli küll meiliaadress ja arvutikasutamisoskus juba lasteaia viimasel aastal olemas, kuid see oli suuresti tänu minu IT-alal töötavale vennale. Väga paljud minuealised tol ajal ei teadnudki sellistest asjadest. Kui minu kool 2003. aastal e-Kooli süsteemiga liitus, pelgasid seda nii õpetajad kui ka vanemad.
Õpilaspäevikusse koduse töö üleskirjutamine oli siiski veel möödapääsmatu, kuid praegused 3. klassi õpilased, vaatamata sellele, et päeviku omamine ja sinna kirjutamine on kohustuslik, teevad seda vaid siis, kui kohe üldse muud moodi ei saa. e-Kooli abist õpilase elus on palju räägitud ja ka mina arvan, et see on üks väga hea süsteem oma vigadega. Ta on, muidugi, mugav – nii ajalisest kui ka 21. sajandi elu-kergemaks-tegevast aspektist vaadates.
Kuid e-Kooli kõige suurem viga on ehk see, et õpilane kipub laisaks jääma. Kui õpetaja pole e-Kooli kodust tööd kirjutanud, siis seda ka õpilase poolt ei tule – ta ju ei teadnud, kuigi võis sellest isegi tunnis kuulda. Samas on E-Kool distsiplineeriv, sest vanematel on kerge ligipääs hinnetele, oma hindeid näed ka ise, ja see motiveerib. Läbi e-Kooli mängib Internet õpilase elus tähtsat osa.
Info otsimise oskus on aina olulisem
Teine Interneti oluline roll on info kättesaadavus. 21. sajand juba ise on infoajastu ja seda kasutavad julgelt ära kooliõpilased. Wikipedia on nende lugematute referaatide ja konspektide aluseks, samuti saab läbi Interneti näiteks keemia reaktsioonivõrrandeid tasakaalustada. Kodusele tööle kuluv aeg on tihti mingis seoses Interneti kiirusega. Kindlasti nõuab selline ’’ärakasutamine’’ omamoodi oskuseid.
Kas või näiteks keelelisi. Üks põhjuseid, miks järeltulevad põlvkonnad niivõrd hästi inglise keelt oskavad, on just Interneti kasutamine. Näiteks võin tuua oma klassivenna, kes tuleb üsna piiriäärsest koolist, kus polnud häid inglise keele õpetajaid võtta. Ja ma võin kindlustundega väita, et ta räägib inglise keelt soravalt, tema enda sõnul just tänu sellele, et sai Internertis Runescape’i mängida. Olgu selleks kohaks siis koolitööks võõrkeelse materjali kasutamine, sotsiaalvõrgustikes uute sõprade leidmine või lihtlabane arvutimäng, ei saa salata, et üks tõeliselt suuri plusse selle ülemaailmse süsteemi kasutamisel on see, et igasugune võõrkeele oskus paraneb.
Emakeele vaatevinklist vaadatuna ehk ei ole nii tore, et pikad ööd messengeris mõjuvad eesti keelele kirjandis, kus sõna ’’võib-olla’’ või ’’kuule’’ asemel võib sisse lipsata ’’vb’’ või ’’kle’’.
Eks kõige olulisem koolihariduse eesmärk on anda oskusi infot leida. Internet on selleks suurepärane võimalus. Guugeldamisega võib asendada õpikuid, vahel ka töövihikuid. Powerpointi esitlused, mille abil õpetaja tundi annab, on kõik kellegi poolt juba üles riputatud. Läbi Interneti on võimalus ka raamatuid lugeda. Ja ehk just seeläbi edandab Interneti kasutamine ka rohelist mõtteviisi, sest nii väheneb paberi kasutamine.
Kooli intranet aitab õpilasi ja õpetajaid
Kui tuua veel näiteid õpilase muutumisest õppijana enda kogemuste põhjal, siis minu koolil on õpilastel oma intranet, kuhu õpetajad saavad üles laadida materjale. Näiteks oleksid väga suure kirjutamismahuga tunnid muusika- ja kunstiajalugu, kuid tänu intranetile on õpetaja vaev materjalid vaid üles laadida ja tunnis saab keskenduda asjade ülerääkimisele ning süvendamisele.
Liikudes kõrvale arvuti olemusest, saame käsitleda mobiiltelefone ja muid sarnaseid vahendeid. iPod, iPad ja iPhone etendavad suurt rolli kas või näiteks spikerdamisel, mitte ainult viimase hetke kodutöö tegemisel. Kuna iPad pole Eestisse veel jõudnud (kuigi Ameerikas on see väga igapäevane vahend), on iPod ja iPhone väga paljusid töid aidanud ära teha. Nad on väikesed, ei tee peaaegu üldse häält ning jällegi – igasugune info on kättesaadav.
Kindlasti on sellisel teaduse arengul oma plusse ja miinuseid, eks igale oma. Plussideks on suurem teadmiste hulk kui näiteks „Enekesel“ ning võõrkeelte oskuse arendamine, kuid miinusteks võime lugeda laisemaks muutumist ning liiga suurt mõju inimesele kui tervikule. On vaja oskusi, et seda kõike enda kasuks pöörata, kuid oskused tulevad jällegi koolist. Kust jookseb piir, võta näpust...
Eva Viidemann, Jüri Gümnaasiumi õpilane
Koolielu
Lisatud 11. oktoobril 2010



