Õpituba muukeelsele perele


Avaldaja:Mare Müürsepp08. Detsember 2018

Ülevaade Eesti Lugemisühingu projektist "Muukeelsete laste pereliikmete õpituba "Tere, kool!"". Projekti tegevusi rahastasid Kultuuriministeerium ja Integratsiooni SA.

Kui on uuritud muukeelse pere lapse õppimist ja käekäiku eesti koolis, on toodud esile, et pere, kes lapse eesti kooli paneb, vajaks rohkem koolipoolset tuge ja tähelepanu. Just selle mõttega algatas Eesti Lugemisühing 2018. a sügiseks projekti, kus kooli kutsutakse muukeelsete õpilaste pereliikmeid, et anda neile ettekujutust konkreetse kooli eluolust kui ka julgustada neid eesti keeles suhtlema.

Otsiti peresid, kus kodukeel erineb kooli õppekeelest

Projekti tegevustega haakusid kaks Tallinna ja üks Harjumaa kool. Kõikvõimalikke teabekanaleid kasutades – lastevanemate koosolek, kooli koduleht, kirjalikud teated klassijuhatajate kaudu, veebiküsimustikud, meilikirjad ja telefonikõned klassijuhatajate teabe kohaselt valitud vanematele – otsiti peresid, kus kodukeel erineb õppekeelest, ja selgitati neile projekti eesmärki ja ajakava.

Tänaseks on kokku 49 muukeelset lapsevanemat või muud pereliiget (vanavanemat, vanemat õde-venda) osalenud projekti „Muukeelsete laste pereliikmete õpituba „Tere, kool!““ tegevustes. Lisaks neile said tegevustest osa nende lapsed – ka koolieelikud.

Kuna projekti eesmärk oli võimaldada pereliikmetele nii mitteformaalset keeleõpet kui ka viia neid rohkem kurssi kooli tegemistega, viidi tegevusi läbi eesti keeles, kuid seejuures hoolt kandes, et suhtlus oleks selge, et keel oleks jõukohane ja vajadusel selgitati mõisteid ja ülesandeid.

Seitse kohtumist, populaarsed olid väljasõidud

Õppekava sisaldas 7 kohtumist, mille käigus õpiti tundma kooli ruume ja töökorraldust, õppevahendeid sh digitaalseid töövahendeid, kooli ümbrust – veebipõhises orienteerumises – , mängiti laua- ja seltskonnamänge. Töösse olid kaasatud koolide õppejuhid, kes aitasid lapsevanematel orienteeruda e-kooli/Stuudiumi keskkonnas, ning lugemisühingu nõustaja, logopeed, kes korraldas õppuse eesti keeles lugema ja kirjutama õpetamise põhiprobleemidest. Üsna alguses selgus, et muukeelseid pereliikmeid on hõlpsam kooli saada nende laste abil – ja seetõttu korraldati tihti kogupere üritusi. Enim populaarsust kogusid väljasõidud kodukoha muuseumidesse kui kaugemale – Haapsallu, Tartusse, Paidesse ja Vargamäele Tammsaare muuseumi.

Järeldused tagasiside põhjal

Projekti tegevus algas poolest augustist võimalike osalejate otsimisega ja lõppes novembris. Nüüdseks on kogunenud ka tagasisidematerjal, mis laseb teha järgnevaid järeldusi.

Nii nagu igas koolis on mõneti omanäoline koolikultuur, kujunevad erinevaks ka ühe ja sama projekti loogika järgi tegutsevad õpitoad. Meil ei õnnestunud ju kõikide osalejatega isiklikult kuigi põhjalikult tutvuda, aga tundub nii, et koolis, kus olid pigem üsna värskelt Eestisse saabunud muukeelsed pered, oldi rohkem huvitatud järjekindlast keeleõppest, ja kogunes rühm, mis käis kohal üsna samas koosseisus. Lapsevanemad, kes juba mitut põlve Eestis on elanud, pole huvitatud mitte niivõrd keeleõppest kui tutvumisest oma lapse koolikeskkonnaga, digivahenditega, mängudega, millega lapsed kooliski tegelevad; niisamuti on nad tänulikud muuseumikäikude ja väljasõitude eest. Vene kodukeelega lapsevanemad ei ole meelitatud sellest, et neid „muukeelsetena“ määratletakse, kuna oma töö ja igapäevasuhtluse tõttu tulevad nad siiski eesti keelega niivõrd-kuivõrd toime. Ja kes ei tule toime, on kogenud, et saab ka ilma hakkama.

On ka neid venekeelseid vanemaid, kes tõesti tahaksid õppida eesti keelt paremini rääkima, kuid see lühike  kursus – 7 kohtumist – andis vaid tõuke edasi minna, mitte niipalju otsesõnu õppimist. Tagasiside lehtedel on märgitud, et soovitakse saada teavet eesti keele kursuste kohta.

Kindlasti tuleks edaspidi selliste õppevormide korraldamisel arvestada lapsevanemate individuaalseid soove ja võimalusi ning korraldada kõnealusele projektile analoogilisi tegevusi veelgi paindlikumalt nii ajas, ruumis kui ka vormis. Tähtis oleks leida koolis üks kindel töötaja, kes selle töösuunaga pühendunult tegeleks: muukeelsete lapsevanemate tugi. Kõik suured ettevõtmised saavad alguse mõne inimese ideest ja söakusest – ja võib-olla on just üks muukeelne lapsevanem see, kes võib anda väga suure panuse koolielu arengusse ja kogu koolipere heaolusse. Kutsume ta kooli ja näitame tegudega, et ta on meile oluline.