Kes mäletavad, need teavad, et Hunt Kriimsilm ilmus algselt teleekraanile suvalise soni ja suure suuga vembumehena, kel oli kõigile midagi öelda, aga teod jäid jäneste, karude ja teiste metsaelanike teha. Tundub, et Hunt Kriimsilma looja Uuno Leies ei pidanud omal ajal ega peaks ka täna sellise tegelase kirjeldamiseks palju fantaseerima ega välja mõtlema. Kriimsilma prototüübi leidmiseks piisab, kui veidi ringi vaadata. Vembu- ja jutumeestega võime küll meelt lahutada, kuid uut väärtust nendega ei loo. Kuidas saavutada olukord, kus vembumeeste asemel kasvaks meil ettevõtlikud ja avara maailmatunnetusega targad tegutsejad? Püüan telelavastuse staari ameteid vaagides liikuda nii nagu meie ettevõtlusõpetajatena oma koolis, Vändra Gümnaasiumis, arenenud oleme. 

Alustasime õppetundidest. Need olid esialgu klassikalised, teoreetiliste teadmiste tunnid, kus kasutasime põnevamaid rühmatöömeetodid. Esialgu oligi määrava tähtsusega õpetaja isiklik huvi ja tema aktiivne eeskuju.

Olles julgust juurde saanud, jõudsime juba uuele tasandile, Hunt Kriimsilma kontekstis siis autojuhi ametini. Viisime õpilased kooliseinte vahelt välja praktilise elu ja ettevõtetega tutvuma, Keskkond oli turvaline, sest külastatavad ettevõtted olid õpilaste vanematele tööandjaiks ja seeläbi õpilastele pisut tuttavad.

Peale klassikaliste tundide ja lühikeste õppekäikude proovimist vaatasime ringi huvitavamate mooduste järgi õppetöös.  Kaardistasime koostöös õpilastega nende huvid ja meie võimalused õpet ootustele vastavaks kavandada ning jätkasime tööd. Praeguseks oleme kui rätsepad disaininud ja planeerinud meie koolile sobilikke ettevõtluspäevi, -nädalaid ja isegi -kuid.

Fotol on kolm õpetaja Hunt Kriimsilma ehk õpetajad Riina Sikkal, Silja Enok ja Ene Kitsnik

Alustada pole kunagi hilja, aga koolist rääkides on algus esimeses kooliastmes. Vändra Gümnaasiumis alustame esimestest kooliastmetest ja liigume  ettevõtlusõppes süsteemselt gümnaasiumiastmeni välja. Arvame, et just nii tegeleme igapäevaselt tuleviku tööeluks vundamendi ladumisega. Meile meeldib mõelda, et kodupaiga väike töötuse protsent on seotud koolis pakutava ettevõtlusharidusega.

Nüansirikkuse saavutamiseks tundides on hea teada õpilaste, kolleegide ja lapsevanemate huvialasid. Sel moel saab palju ainest, külalisõpetajate kutsumiseks ja teemade valikuks. Estraadilauljat me eraldi kaasama ei pea, samas oma kogemust ja kirge koorilaulu vastu on jaganud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia koorijuhtimise tudeng.

Külalistundide või -loengutega kaasnev “saatejuhi” roll on vast kõige põnevam. Tõsi, külalise kutsumine eeldab hoolikat eeltööd, aga kui see tehtud, on tulemus rõõmustav. Tartu Ülikoolist Mart Noorma kosmosetund põhikooli õpilastele ja aulaloeng sellest, mis teeb inimese õnnelikuks, on osasaanuil meeles tänaseni.

Filosoofilisel lainel jätkates võib õnneliku õpetaja, ka ettevõtlusõpetaja tööd võrreldagi aedniku toimetustega. Igapäevasele harimisele, hoolitsemisele ja hoidmisele aitavad kaasa soojad suhted vilistlastega. Pika ajalooga koolina on meie vilistlaspank rikkalik. Nii oleme saanud esinema kutsuda vilistlasi või nende sõpru, kes soovivad ühiskonnale omalt poolt midagi tagasi anda. Panustatud ajaressurss, jagatud teadmised ja kogemused, on õpilaste jaoks rikkalik kingitus. Kinkija või näärivana rollis pole õpetaja kunagi üksi, parimal juhul teeb õppimisest saadud eduelamusena endale kingituse õppur ise. 

Tulevikukoolis on kõrges hinnas õpetaja, kes on ettevõtlik ja valmis häid akadeemilisi teadmisi austades liikuma kaasa igapäevaelu muutuste ja vajadustega. Selline õpetaja vormibki pagarina tulevikutöötajaid, kes julgevad otsustada, vastutust võtta ja vastutust jagada.

Naljaga pooleks lausutud Hunt Kriimsilma üheksa vanaaja ametid õpetaja, autojuht, rätsep, ehitaja, estraadilaulja, saatejuht, aednik, näärivana ja  pagar on läbi vaetud.  Õpetajad on erinevad, kõik Hunt Kriimsilma valikud ei pruugi sobida, aga nende seast võib alustuseks mõned meeldivamad leida. Hakatuseks tasub proovida tunni kaupa, julguse kasvades ja toetajaid kaasates saab suuremaid ja põhjalikumaid ettevõtmisi planeerida ja läbi viia. Soololaul on vahva, aga kõlavam ja kõnetavam on ühislaul. Vändra Gümnaasiumis teeme asju ansamblina. Pikas plaanis oleks muidugi tore omada mitmehäälset ja hästi kokkukõlavat ühendkoori. On kindel, et üksi saab õpetaja jaks peagi otsa, aga erinevate osapoolte koostöös on võimalik tuua õpilasteni veel palju suurem hulk meid ümbritsevast. Kui koguda kokku õpilaste ideed ja soovid, vembumeeste pakkumised on tavaliselt eriti ergud, lisada kogutule õpetajate teadmised ja oskused ning kogukonna hea tahe ja huvi, saab tulemuseks olla õppijat, õpetajat ja tulevast tööandjat rõõmustav õppevorm.  Loodame, et vembumeestestki  kasvavad meil just sel moel ettevõtlikud ja avara maailmatunnetusega targad tegutsejad.

Silja Enok, Vändra Gümnaasiumi õpetaja

Samal teemal:

• Ettevõtlusõppe märtsikuu uudiskiri