Lukas ütles kolmapäeval eelnõu esimese lugemise arutelul reformierakondlase Helmer Jõgi küsimusele vastates, et praeguse ülesannete jaotuse järgi kujundab keelepoliitikat haridus- ja teadusministeerium ning keeleinspektsiooni tegevusväli on natuke kitsam, kui oleks keeleametil. Samas tegeleb tema sõnul keelepoliitika elluviimisega ka näiteks riiklik eksami-ja kvalifikatsioonikeskus.

Siiski kinnitas Lukas, et kui riigikogu on valmis selle diskussiooni juurde tagasi tulema, oleks keeleameti moodustamine keelepoliitika tähtsuse näitamiseks igati kaalumist väärt.

Jõgi avaldas ministrile küsimust esitades arvamust, et keelepoliitika paremaks suunamiseks ja arendamiseks ei pruugi ainult ministri juures töötavast keelenõukogust ning kontrollifunktsiooni omavast keeleinspektsioonist piisata. Ta ütles BNS-ile, et tema hinnangul tasuks kaaluda keelepoliitikaga tegelevate asutuste koondamist keeleametiks, kes kaardistaks laiemalt probleeme ja oleks abiks keelepoliitika kujundamisel.

Eestis tegutses keeleamet kuni 1998. aastani, mil see organiseeriti ümber keeleinspektsiooniks.

Riigikogus esimesel lugemisel olnud keeleseaduse eelnõu peaks korrastama ja muutma loogilisemaks seaduse ülesehituse. Kehtivat, 1995. aastal vastu võetud keeleseadust on muudetud 17 korda, mistõttu on mitmed eksperdid pidanud seadust ebaühtlaseks ning viidanud selle vähesele üldistusastmele.

Eelnõu käsitleb keelepoliitikat ja keelevaldkonna juhtimist, asjaajamis- ja suhtluskeelt, eestikeelset teavet ja teenindamist, eesti keele oskuse nõudeid ja hindamise aluseid, riiklikku järelevalvet ning vastutust keeleseaduse nõuete rikkumise eest. Lukase sõnul ei muuda eelnõu senist keelepoliitika suunda, vaid korrigeerib vajakajäämisi, mis on senise järelevalvepraktika ning keelevaldkonna seirete käigus ilmnenud.

Muuhulgas määratleb eelnõu seaduse tasemel riigi keelealased ülesanded ning paneb riigikogule kohustuse analüüsida vähemalt korra kahe aasta jooksul olulise tähtsusega riikliku küsimusena keelepoliitikat ja eesti keele arengut. Samuti määrab eelnõu kindlaks keelenõukogu rolli valitsust nõustava komisjonina.

Eelnõu eristab ametlikku ja avalikku keelekasutust, millest esimene peab vastama kirjakeele normile. Kui eelnõu esialgse versiooni kohaselt tulnuks kirjakeele normi järgida ka meedias, siis nüüd tuleb kõigis avalikkusele suunatud tekstides juhinduda keelekasutuse heast tavast, mille peaksid Lukase sõnul kokku leppima Keele Hooldekeskuse ja Eesti Ajakirjanike Liit.

Eelnõu järgi peavad eestikeelsed olema avalikku kohta paigaldatud viidad, sildid, ettevõtte liiginimetus ja välireklaam, sealhulgas ka poliitiline reklaam, ning eesti keeles tuleb esitada ka kaubamärgis sisalduv oluline teave, kui kaubamärki kasutatakse reklaamis või tegevuskoha tähisena. Avalikkusele suunatud võõrkeelseid veebilehti omavad Eestis registreeritud asutused, äriühingud, mittetulundusühingud, sihtasutused või füüsilisest isikust ettevõtjad peavad samuti tagama, et nende tegevusvaldkonna või pakutavate kaupade ja teenuste kohta oleks veebilehel olemas eestikeelne teave.

Audiovisuaalse teose võõrkeelse teksti tõlge peab eelnõu kohaselt nii sisult kui vormilt vastama algtekstile. Lukase sõnul tähendab see, et subtiitrites tuleb edasi anda ka näiteks võõrkeeles kasutatud murde või slängi nüansse. "Samas tähendab see ka, et kui võõrkeeles räägitakse korrektses kirjakeeles, peab ka tõlge vastama eesti kirjakeele normile," ütles minister riigikogus.
Keeleseadus lähtub eesmärgist tagada eesti keele kasutamine peamise suhtluskeelena kõigis avaliku elu valdkondades ning eelnõu järgi on igaühel õigus eestikeelsele asjaajamisele teiste seas nii riigi- kui kohaliku omavalitsuse asutuses.

Samas on omavalitsusüksuses, kus vähemalt pool püsielanikest on vähemusrahvusest, inimestel eelnõu järgi õigus saada seal tegutsevatelt riigi- ja omavalitsusasutustelt eesti keeles antavate vastuste kõrval vastuseid ka selle vähemusrahvuse keeles. Lisaks tekib omavalitsustel, mille püsielanike enamiku keel ei ole eesti keel, võimalus kasutada oma sisemise asjaajamise keelena kohaliku volikogu ettepanekul ja valitsuse otsusel lisaks eesti keelele ka omavalitsusüksuse püsielanike enamiku keelt.

Riigikogus saab keeleseaduse eelnõule muudatusettepanekuid esitada 27. oktoobri õhtuni.

Allikas: BNS Lisatud 15. oktoobril 2010