Akadeemiakese kevadnumber parimate uurimistöödega on avaldatud


Avaldaja:Helena Elgindy05. Juuni 2019

Akadeemiake avaldas kaheksa kõrgetasemelist uurimistööd. Väljaandes on mitmesugust huvitavat lugemist, mis võiks vastastikku nii teadmiste kogujaid kui ka saajaid rõõmustada ning innustada.

Vana-Rooma luuletaja Juvenalisele omistatakse mõttetera „Terves kehas terve vaim“. Värskest õpilaste teadusajakirja Akadeemiake numbrist leiab seekord lugemist nii kehast kui ka vaimust. Läbivaks teemaks ongi vaimne ja füüsiline tervis.

Tasakaalustatud elustiil võimaldab samaaegselt hoida head füüsilist vormi ja arendada intellekti. Noorte füüsilist ja vaimset toimetulekut mõjutavaid tegureid uuriti kahes Tartu Jaan Poska Gümnaasiumi õpilastöös. 11. klassi õpilane Dagmar Salk analüüsis nutiseadmete mõju inimeste silmanägemisele ja õpilaste silmanägemist mõjutavaid harjumusi. Sama klassi õpilane Mari-Liis Lindre võttis fookusesse depressiooni tekkepõhjused ja sümptomid ning selle haiguse raskusastmed. Lähemalt käsitleb ta depressiooni esinemist noorukitel ja võtab vaatluse alla selle ravi ning ennetamise.

Kadrioru Saksa Gümnaasiumi 11. klassi õpilase Anna-Liis Torm-Kriisi artikkel on ühiskonnas laialdast kajastust leidnud vaktsineerimisvastasuse teemal. Oma töös analüüsis ta haigla personali soostumist gripivastase vaktsineerimisega ning kirjeldas seda mõjutavaid tegureid. Ta leidis, et vaktsineerimisega mittesoostumine on seotud vaktsineerimist puudutavate teaduslike teadmiste puudulikkuse või vaktsineerimisega seotud uskumustega.

Põllumajanduses taimekaitsevahendite kasutamise hoogustudes suureneb ka keskkonna saastumise oht. Rõngu Keskkooli 11. klassi õpilane Heiko Viksi keskendus jätkusuutlikkuse, ökoloogilise tasakaalu ja puhta keskkonna temaatikale. Oma töös uuris ta inimeste teadmisi mahetoidust ja selle tarbimisest ning teadlikkust tavapõllumajanduses kasutatavate toidu tootmise meetoditest. Linnastunud keskkonda uuris Tallinna Mustamäe Gümnaasiumi 12. klassi õpilane Rain Alvar Kõllamaa, kes võttis vaatluse alla gümnaasiumiõpilaste transpordieelistused kooli liikumisel ja neid mõjutavad tegurid. Samuti vaatles ta, kui oluliseks peavad õpilased liikumisviiside mõju tervisele ja keskkonnale.

Kultuur ei tähenda siiski ainult kultuuri väljendusvahendite loomist ja neist osa saamist, selle all peetakse silmas ka põlvkondlikult edasiantavaid tavasid, norme ja väärtusi, mida saab vaadelda sotsiaalse tegevuse kirjutamata reeglitena. Tallinna Prantsuse Lütseumi 12. klassi õpilane Elisa Monticelli töö käsitleb rahvusliku identiteedi kujunemist sega- või mitte-eesti perekonnast pärit Eesti noorte seas.

1930. aastatel Tartu Mart Reiniku Koolist tehtud foto alusel loovtööna valminud linoollõiget tutvustav 8. klassi õpilane Triin Kuusk annab lisaks oma loomeprotsessi avamisele ka ülevaate kooli ajaloost ning koolimaja ja selle arendusi projekteerinud arhitektide tegevusest. Tallinna Prantsuse Lütseumi 12. klassi õpilane Hana Geara uuris maailma mastaabis unikaalse eesti hobuse värvikirevuse põhjusi ja hõbemutatsiooni päritolu eesti hobuse genofondis. Lisaks eesti hobuse värvikirevuse tagamaade selgitamisele kirjeldab ta ka Eestis ainulaadse geneetilise ekspertiisi läbiviimist.

Täname kõiki autoreid ja juhendajaid!

Põnevat lugemist!

Andu Rämmer, Akadeemiakese toimetaja