Kuna kõige tõhusam õppimisviis toimib „käed-külge“ meetodil, on projekti peamine eesmärk aidata lastel ja noortel tundma õppida oma kodukoha kultuuripärandit ja mõista selle väärtust.See on kooliõpilastele hea võimalus näidata üles sotsiaalset ettevõtlikkust ja osaleda oma esimeses kodanikualgatuse projektis.

Algatusega on oodatud liituma kooliõpilased vanuses 7–19 ning osalejate ring ei ole piiratud vaid koolidega. Panustada võivad huviringid, noortemajad, sõpruskonnad – kõik, kes peavad tähtsaks seda, et kultuuripärand säiliks nii täna kui ka tulevikus.

Käesoleva aasta kevadel ja suvel said laste ja noorte abiga korda juba 14 pärandipaika seitsmes maakonnas. Uute tulijate innustamiseks toon mõned sellekevadised näited pärandivaderite ettevõtmistest.

Kose-Uuemõisa lasteaed-kooli 1.-4. klassi pärandivaderid Harjumaalt on oma hoole alla võtnud Kose-Uuemõisa mõisa kabeli, sel kevadel käidi seal talguid pidamas juba kolmandat aastat. Matusepaik kuulus mõisaomanikele von Uexküllidele ning see asub mõisast pool kilomeetrit eemal Pirita jõe käärus.Õpilased tegid kabeli ümbruses jõukohaseid töid - lõikasid oksakääridega väikest võsa, riisusid lehti ja korjasid kokku prügi. Seekord tulid pärandivaderid talgutelt tagasi nelja suure prügikotiga, mis oli kurvastuseks rohkem, kui eelmisel aastal. Koolipere ise loodab, et kui iga aasta pärandipaika korrastada, siis hakatakse seda rohkem hoidma ja ehk jõuab kätte ka see aeg, kui enam sinna prügi ei tekigi.

Pühajärve Põhikooli pärandivaderid Valgamaalt käisid Sangaste kalmistul, kuhu on maetud kultuurilooliselt olulised inimesed ning kus asuvad ka endiste ümberkaudsete mõisnike perekonnakabelid. Ühises ettevõtmises toimetasid koos 3. ja 8.-9. klassid. Noorimad õpilased ja tütarlapsed korjasid küünlatopse ning prügi, riisusid lehti ja vedasid oksi. 8.- 9. klassi poisid olid uhkelt ametis lagunenud kiviaia taastamisega, tööde juures juhendas ja hoolitses ohutuse eest restauraator Toivo Erilt. 

Valjala põhikool Saaremaalt on Valjala vana kalmistu vaderiks. Eelmisel aastal said võssakasvanud ja suures osas hävinud kalmistul kogukonna toel teoks suuremahulised tööd – saeti ohtlikke ja mahalangenud puid, samuti võeti maha võsa. Õpilased panustasid eakohaste töödega kokku 25 talgutunniga, klasside kaupa käisid tundide ajal kõik õpilased talgutamas. Sel kevadel käisid 4.–9. klassi õpilased kalmistul oksi ja noort võsa lõikamas, mahalangenud oksi kokku korjamas ja põletamas, samuti riisumas ja prügi koristamas.

Õppeaasta viimasel koolipäeval avati pidulikult Valjala vana kalmistu lugu ja sinna maetud perekond Schmidti tutvustav infotahvel. Õpilaste kaasabil koostas ajalooõpetaja infotahvli tekstid, need kooskõlastati ka Saaremaa muuseumiga. 8. klassi noormehed käisid kalmistu joonise jaoks krüptihaudade ja teiste objektide koordinaate määramas ning valmistasid loovtööna ka puidust aluse, millele infotahvel kinnitati.

Vahetult enne suvevaheaja algust käisid Gustav Adolfi Gümnaasiumi gümnasistid Lääne-Virumaal Kiltsis. Mõisa peahoones tegutsev Kiltsi põhikool on lisaks oma kooliperele juba mitme linnakooli õpilastele nii Tallinnast, Tartust kui Rakverest pakkunud põnevat ajaloo avastamise võimalust von Krusensternide suguvõsalekuulunud lossis. Külalisõpilased on omakorda saanud olla abiks lossi jääkeldri puhastamisel ja pargi hooldamisel, kuid töid jätkub mõisamaadel veel aastateks. 

Algatuses osalemiseks saab käesoleval aastal ennast kirja panna kuni 20. septembrini, korrastustalguid võib läbi viia oktoobri lõpuni. Vajadusel saavad pärandivaderid taotleda toetust töökinnaste ja teiste vajalike vahendite ostmiseks, samuti ajalooeksperdi esinema kutsumiseks.

Registreeruda ja lähemat infot saab aadressil http://pärandivaderid.ee  ning pärandivaderite tegemisi jälgida Pärandivaderite Facebooki lehel.

Pärandivaderite algatuse eestvedajaks on MTÜ Estlander. Projekti toetavad Muinsuskaitseamet, Rahvakultuuri Keskus, SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital ja Riigikantselei EV100 korraldustoimkond.

Loo autor on Elle Lepik, Pärandivaderite projekti eestvedaja