Haridus- ja Teadusministeeriumi asekantsleri Kristi Vinter-Nemvaltsi sõnul saab alushariduse õppekava sündida vaid koostöiselt ja võimalikult suurel määral kõiki arvamusi arvestades.
„Kuna kahe õppekava tööversiooni autorite erinevad seisukohad on tekitanud lasteaednike hulgas segadust ja toonud kaasa mureliku fooni, siis seda ei tohi kindlasti eirata. Selleks, et edasi minna, võtame õppekava arenduses aluseks mõlema töörühma tööversioonid, millele lisaks kogume täiendavaid ettepanekuid.“
Kristi Vinter-Nemvalts lausus, et ühest küljest on hea meel, et alushariduse tulevikuga seotud diskussioon on ühiskonnas aktiivsem ja kirglikum kui kunagi varem, kuid samas on väljendatud ka palju muret selle üle, mis edasi saab. „Oluline on rõhutada, et meil pole kahte tööversiooni, millest üks on ekspertide ja teine ministeeriumi töörühma koostatud. Mõlemas töörühmas on olnud eksperdid ja ministeeriumi esindaja(d). Ühes töörühmas oli rohkem alushariduse eksperte, teises erinevate sisuvaldkondade eksperte. Võtame senisest tööst kaasa parima teadmise ja läheme edasi. Selleks ongi kõigepealt vaja aega senise töö tagasisidestamiseks ja ka uute ettepanekute tegemiseks. Ministeeriumi veebilehel on avalikult kättesaadavad mõlema töörühma tööd: esimene tööversioon, teine tööversioon. Ootame ettepanekuid 18. novembrini,“ lisas asekantsler.
Kristi Vinter-Nemvaltsi sõnul moodustatakse pärast seda mõlema töörühma esindajatest ekspertkomisjon, kuhu kaasatakse täiendavalt veel ülikoolide esindajaid ja teisi asjatundjaid, kes on seni vähem kaasa rääkinud, kuid kelle panus on väärtuslik. Nimetatud ekspertkogu saab ülesande kahe töörühma töötulemuste pinnalt ehitada üles ja kirjutada läbi uus õppekava versioon ning kirjeldada ka selle teoreetilist kontseptsiooni. Enne otsuste tegemist on kavas ka laialdane kaasamis- ja tutvustusring.
Allikas: HTMi pressiteade