pärandivaderid, MTÜ Estlander, kultuuripärand, talgud, ajalugu... +pärandivaderid, MTÜ Estlander, kultuuripärand, talgud, ajalugu... +pärandivaderid, MTÜ Estlander, kultuuripärand, talgud, ajalugu, õpilastalgud, kultuurilugu, kodulugu, aknad, akende_inventeerimine, inventeerimine, kontaktivaba -
Pärandivaderite algatus kutsub kooliõpilasi üles kodukohas kultuuriloolistele paikadele vaderiks olema. See tähendab eelkõige talgute korras pärandipaikade korrastamist ja hooldamist, ka nende tutvustamist koolikaaslastele ja laiemale avalikkusele.
Sel kevadel, kui õpilased jäid distantsõppele, kuulutasime koostöös Eesti Vabaõhumuuseumi maaarhitektuuri keskusega välja akende inventeerimise talgud „Mida aken peegeldab?“. Maaarhitektuuri keskus viib alates eelmisest aastast läbi üle-eestilist teabeüritust „Vaata vana akent!“, mis on saanud innustust rootslaste igal kevadel toimuvast akende restaureerimise päevast. Pärandivaderite projekti raames on tegevused suunatud kooliõpilastele. Aktsiooni eesmärk on õpetada lapsi väärtustama kodukoha pärandit, märkama väärtuslikke arhitektuurseid detaile ja avardada ajalooalaseid teadmisi. Laiem eesmärk on aga koguda õpilaste abil andmeid Eesti erinevate piirkondade akendest: tüüpidest, piirkondlikest eripäradest, säilivusest jms.
Inventeerimistalguid viisime kevadel läbi projektõppe vormis kontaktivabalt. Iga õpilane käis kodukohas inventeerimisretkel üksi, seejärel liideti õpilaste kogutud materjal ühtseks uurimistööks. Õpilaste tehtud fotode põhjaltegid kokkuvõtteid ja tutvustasid nende kodukandi ehituslikku kujunemist veebitunni või videoklipi kaudu muinsuskaitseeksperdid. Kindlasti on õpilaste ja eksperdi ühiselt kokkupandud ajalootund meeldejääv ja ehk oskavad lapsed edaspidi ajalugu meie ümber ise rohkem märgata.
Mais ja juuni alguses toimusid akende inventeerimised Harjumaal Tallinnas (Püha Miikaeli kool ja Kalamaja põhikool) ja Kuusalu vallas (Kolga kool), Jõgevamaal Põltsamaa vallas (Esku-Kamari kool), Lääne-Virumaal Tapa linnas (Tapa gümnaasium), Põlvamaa valdades ja Põlva linnas (Põlva kool), Raplamaal Kohila alevis (Kohila mõisakool) ning Saaremaal Kuressaare linnas ja Saaremaa vallas (Saaremaa ühisgümnaasium ja Valjala põhikool). Osalenud õpilaste vanus ulatus esimesest kaheksanda klassini.
Kõige mahukama uurimistööna said tänavate kaupa dokumenteeritud Tallinnas Kalamaja asumi mõned kvartalid, mida inventeerisid Kalamaja põhikooli 4.a ja 4.b klass. Kokku jäädvustasid 49 õpilast 146 hoone aknad (nendest 112 Kalamajas). Õpilaste kogutud materjalide põhjal teeb piirkonna kohta ajaloolise kokkuvõtte uue kooliaasta alguses ajalootunnis restaureerimisekspert Tarmo Elvisto Säästva Renoveerimise Infokeskusest.
Kui mai lõpus avanes võimalus taastada koolides osaline kontaktõpe, korraldasid kaks kooli ka väikesi heakorratalguid kultuuriloolistes paikades. Jõgevamaal Esku-Kamari kooli pärandivaderid tegid õppeaasta lõpus toreda kokkuvõtva talgupäeva, käies kõigis viies pärandipaigas, kus nad kolme varasema aasta jooksul oma panuse on andnud. Õpilased jagati kahte väiksesse rühma, esimene meeskond toimetas hommikupoole ja teine pealelõunal.
Algatusega kevadel liitunud Vodja kool on vaderiks kooli juurde eelmisel aastal püstitatud Eesti Vabadussõjas peetud murdelahingu mälestuskivile. Kivi on toodud lahinguväljalt maa seest ning mälestusmärgina sai see paika, kui möödus 100 aastat Vodja lahingust, milles löödi tagasi Punaarmee. Maikuu lõpus kolmel päeval tegutsesid kivi ümber väikeste meeskondadena pärandivaderid, et korrastada selle ümbrust. Abijõuna olid kaasatud lapsevanemad, kellele usaldati kuivanud puude saagimine. Õpilased ladusid oksi kärule ning ajasid kivi ümber maapinna tasandamiseks mulda laiali, lisaks külvasid muruseemet.
Väga tubli panuse pärandipaiga hoidmisesse andis Saaremaalt Valjala põhikooli 8. klassi õpilane Roomet Kaljuste.Roomet ehitas loovtööna Valjala vanale kalmistule korraliku puidust ja kaanega prügikasti. Eelmisel aastal tegid kaks tema koolivenda (samuti loovtöö raames) puidust aluse matmispaiga ajalugu tutvustava infotahvli jaoks. Infotahvli sisu koostas õpilaste kaasabil ajalooõpetaja Ester Vaiksaar. Alles kolm aastat tagasi hüljatud olekus vanast kalmistust on tänaseks pärandivaderite abil kenasti hooldatud ja tähistatud mäletuspaik saanud.
Ootame uusi pärandivadereid nii heakorratalgutel kui akende inventeerimises kaasa lööma! Osalemissoovist palun andke märku Pärandivaderite algatuse koordinaatorile Elle Lepikule elle@estlander.org, kelle käest saab soovitusi ja nõuandeid, samuti teavet selle kohta, milliste piirkondade aknad on juba inventeeritud. Lisainfot leiab veebilehelt http:/
Pärandivaderite projekti toetavad muinsuskaitseamet ja rahvakultuuri keskus.