Eesti noored on eluga rahul, tähelepanu vajab noorte vaimse tervise toetamine


Avaldaja:Madli Leikop07. Oktoober 2020

Vaatamata mitmekülgsetele probleemidele ning väljakutsetele, millega noored silmitsi seisavad, tunnevad nad end hästi ning on üldiselt eluga Eestis rahul, selgus Noorteseire aastaraamatust „Noorte elu avamata küljed“.

Enam vajab tähelepanu noorte vaimse tervise toetamine ning noorte sotsiaalse tõrjutuse riskide vähendamine.

„Noorteseire aastaraamat on hea tööriist noortepoliitika kujundamiseks ning paremate tingimuste loomiseks meie noortele. On ju noored need, kes tuleviku Eestit kujundavad ning sestap on oluline pöörata nende heaolule tähelepanu ja tegutseda noorte heaks,“ sõnas haridus- ja teadusminister Mailis Reps. „Kuigi aastaraamat juhib tähelepanu olulistele kitsaskohtadele, siis on mul siiski hea meel tõdeda, et täna on Eestis hea olla noor,“ lisas ta.

„Kogumiku koostamisel oli tõesti eesmärgiks eelkõige pöörata tähelepanu teemadele, mis varem varjus olid. Nüüdseks - osaliselt kevadel lahti rullunud pandeemia tulemusena – on olukord muutunud. Aastaraamatus on analüüsitud tänaseks päevakavajaliseks muutunud küsimusi nagu noorte vaimne tervis, häbimärgistamine ning digitaliseerumise potentsiaalid ja ohud,“ ütles Noorteseire projektijuht professor Airi-Alina Allaste.

Aastaraamatust selgub, et kuigi noored peavad silmitsi seisma mitmekesiste väljakutsetega, tulevad nad nende lahendamisega edukalt toime. Nii on noored oma subjektiivse heaolu hinnangutes üldiselt positiivsed ning naudivad kodu, kooli ja sõprade seltsi. Vanuse kasvades tunnetatud rahulolu aga kahaneb. Sagenevad vaimse tervise mured nagu depressioon ja ärevus. Oluline on pakkuda noortele kvaliteetset ja kättesaadavat abi vaimse tervise küsimustes ning täiendada ka noorte endi teadmisi ja sotsiaalseid oskuseid selleks, et nad oleksid võimelised vaimse tervise probleeme ennetama, ära tundma ja õigeaegset abi otsima.

Kogumik käsitleb ka digimaailmas valitsevaid väljakutseid ja ohte. Vastavast uuringust selgub, et Eesti noored on veebis hakkama saamiseks üldjuhul hästi ette valmistunud: enamik 11-16-aastaseid uuringus osalenud noori ei ole häiriva sisuga kokku puutunud, kuid veidi enam kui viiendik on siiski kogenud midagi ebameeldivat või hirmutavat. Seetõttu on oluline  pöörata tähelepanu sellele, kuidas digimaailmas tulevad toime tagasihoidlikuma sotsiaalse taustaga noored.

Tuge vajavad ka noored õigusrikkujad. Kuigi alaealiste õigusrikkumiste arv on vähenenud, on kuriteo eest karistatud noorte sotsiaalse tõrjutuse risk endiselt kõrge. Noored kogevad eelarvamusi, diskrimineerimist või ebavõrdset kohtlemist, mis kaasnevad kurjategija staatusega. Noorte taasühiskonnastamiseks on võimalik kasutada mittekaristuslikke mõjutusmeetodeid, mis võimaldavad noorel mõista oma teo tagajärgi, heastada kahju, võtta vastutus ning liikuda eluga edasi.

OECD raport: oluline on hõlbustada noorte juurdepääsu teabele ja nõustamisele

OECD noortepoliitika ja avaliku valitsemise eksperdid Miriam Allam ja Moritz Adler tutvustasid peagi ilmuvat raportit “Global Report on Youth Empowerment and Intergenerational Justice”. Peamiste järeldustena rõhutati vajadust pöörata erilist tähelepanu haavatavatele noorterühmadele (sh NEET-staatuses noored, erivajadustega noored, rändetaustaga noored) hõlbustades ligipääsu hariduse, tööhõive ning tervise ja heaoluga seotud teabele ning nõustamisele senisest enam läbi virtuaalsete lahenduste. Ühtlasi soovitab raport kaasata noori puudutavate poliitikate kavandamisse rohkem erineva taustaga ning organiseerumata noori.

Võrdlusuuring analüüsib erinevate riikide seadusandlust ja praktikaid noorte toetamisel erinevatel täiskasvanuellu astumisega seotud teemadel: sotsiaalmajandusliku ebavõrdususe vähendamine, ressursside jaotamine, otsustusprotsessidesse kaasamine ning noorte jaoks olulistele teemadele tähelepanu pööramine. Uuring hõlmas 34 OECD liikmesriiki ja 81 noorteorganisatsiooni.

Lisaks aastaraamatu tutvustamisele toimus digitaliseerumise võimalusele ja ohtudele ja vaimse tervise teemadele keskendunud noorte ja noorsootöötajate vestlusring “Mida saab noorte heaks ära teha”, kus osalesid muusik Inger, kliimaaktivist Kertu Birgit Anton, Eesti Noorte Vaimse Tervise Liikumise eestvedaja Merle Purre ja Tallinna mobiilse noorsootöö spetsialist Alexander Arabkin.

Taustainfo

Üheksandat korda ilmunud aastaraamat pakub mitmekülgset sissevaadet erinevatesse noorte elu puudutavatesse valdkondadesse, mis viimastel aastatel uurimustes vähem tähelepanu pälvinud. Kaheksast peatükis koosnevas artiklikogumikus käsitletakse muuhulgas noorte vaimse tervise, keskkonnateadlikkuse ning tööturuga seotud ebakindluse teemasid. Aastaraamatu autorid on Airi-Alina Allaste, Anna Markina, Raili Nugin ja Merike Sisask. Noorteseire aastaraamatu tulemused on riikliku noortepoliitika kujundamise ja noorsootöö toetamise üks alustalasid.

Seminari korraldasid Haridus- ja Teadusministeerium, Haridus- ja Noorteamet ning Tallinna Ülikool.

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Photo by Simon Maage on Unsplash

Samal teemal: