Välisüliõpilaste arv Eesti kõrgkoolides kahanes veidi


Avaldaja:Madli Leikop09. Detsember 2020

Sel õppeaastal õpib Eesti kõrgkoolides tasemeõppes 5236 välisüliõpilast ehk 292 võrra vähem kui eelneval õppeaastal.

Kokku moodustavad välisüliõpilased 11,6% Eesti üliõpilaskonnast, aasta tagasi oli vastav näitaja 12,2%.

Haridus- ja Teadusministeeriumi asekantsler Indrek Reimand märkis, et välistudengite arvu mõningase vähenemise taga võib näha üleilmse koroonaepideemia mõju. „Kõige selgemalt väljendub see tänavu sügisel vastuvõetud tudengite hulgas, mis on kahanenud veerandi võrra,“ ütles Reimand. „Välistudengite soov siia õppima tulla on tõestus Eesti kõrghariduse konkurentsivõimest. Nii Eesti õppejõud kui ka kohalikud üliõpilased on kinnitanud, et rahvusvaheline õppekeskkond tõstab arutelude taset ja parandab õppe kvaliteeti.“

Tänavu sügisel alustas Eesti kõrgkoolides tasemeõppes õpinguid 1450 uut välisüliõpilast, mullu oli uusi alustavaid tudengeid 2026.

Kuna kõrghariduse rahvusvahelistumisel on olnud prioriteet magistri- ja doktoriõppel, õpib enim välisüliõpilasi magistriõppes – 2184 ehk 41% kõigist välistudengitest.

Kolm populaarsemat valdkonda välistudengite jaoks on ärindus, haldus ja õigus (1803 välisüliõpilast), humanitaaria ja kunstid (759) ning informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogiad (669).

Kõrghariduse rahvusvahelistumisel on riik pidanud oluliseks mitmekesisust. Eesti välisüliõpilased tulevad kokku 120 riigist. Jätkuvalt on enim välistudengeid pärit Soomest (1140), järgnevad Venemaa (447), Nigeeria (325) ja Ukraina (254).

Eesti riik peab oluliseks, et siia tulnud välisüliõpilased lõpetaksid oma õpingud. 2019/2020. õppeaastal lõpetas Eestis 1345 välisüliõpilast, mis moodustas kokku 14,7% kõikidest lõpetajatest. Varasemate aastate põhjal võib öelda, et katkestamise näitajad on välistudengitel väiksemad kui Eesti üliõpilastel.

Välisüliõpilased aitavad kompenseerida kõrgelt kvalifitseeritud töötajate puudujääki ning tõsta seeläbi ka Eesti majanduse konkurentsivõimet. OSKA analüüs näitab, et järgnevatel aastatel on Eestis kõige suurem puudust IKT spetsialistidest. Analüüs „Edukus tööturul“ osutab, et välisüliõpilastest on enim Eestisse jäänud magistriõppe lõpetanuid, kellest kolmandik on hõivatud info ja side tegevusalal. Eestisse jäänud magistriõppe lõpetanutest töötas 2018. aastal enim veel töötleva tööstuse tegevusalal, hariduse ning finants- ja kindlustustegevuse tegevusalal.

Allikas: HTMi info

Harno logo