Luuletaja Ott Arder on endalt küsinud, mis on kõige ilusam asi, ja leidnud, et see on pesa: “Olgu ilusaim asi siis pesa, ja see, et on ema ja isa.”

Pesasoojuse turvalisust ja arengutuge võivad pakkuda ka lasteaed ja kool, ehkki seal pole kohal ema ja isa.

Aastal 2004 algatas Eesti Lugemisühing Lugemispesa projekti. Sadade[MP1]  kaupa lasteaia- ja kooliõpetajaid koolitati nii eesti kui ka vene keeles, et neil oleks südikust ja teadmisi rajada oma asutustes lugemispesi ja seda ideed ka levitada.

Lugemispesa kui õpikeskkonna elemendi mõte on selles, et lugemis ja kirjutamisoskuse areng eeldab mitmekesist vaba ja loovat tegevust – ja seega keskkonda, mis pakub mitmekesist tegutsemisvõimalust: kõnearendusvahendid, lauamänge, jutuvestmist õhutavaid abilisi – käpik-, näpu- jm nukke, mudeleid, pildikaarte; kirjutusvahendeid ja materjale kirjutamismängude tarbeks jne, muidugi eri liiki ja eri laadi lugemisoskusele sobilikke raamatuid, ajakirju ja muid trükiseid.

Lasteaia lugemispesa sisaldab kindla peale lugemismänge, silbikaarte, tähestikku, tähetäringuid, jutukuubikuid,jututooli, laste huvidele vastavaid ajakirju – kalastamisest, sõidukitest, loodusest; flanellograafi, tahvlit-kriite, magnettahvlit ja –tähti, miks mitte ka vanast ajast alles hoitud kirjutusmasinat… Kõik sobib, mis kirjutamise ja lugemise põnevaks ja vaheldusrikkaks teeb.

Lugemispesa saab kasutada õpetaja suunamisel õppetegevustes, rühmatööks, lisategevuseks kiiremale või tugitegevuseks erilaadi ülesannet vajavale lapsele. Kindlasti on see aga mõnus koht laste endi algatuseks, vaba aja mänguks, sõpradega koos olemiseks ja ühiseks loometegevuseks.

Lugemispesa olulisemad tunnused on on raamatud ja muud trükised ning vahendid, mis on paigutatud nii, et lapsel on ülevaade, kust ta midagi leiab. Ta õpib asju hoidma oma kohtadel ja kasutama sihipäraselt. Raamatud on esitatud nii, et on hõlbus leida endale meelepärast ja hingelähedast. Istumiseks on mõnusaid pehmeid paiku – madalad toolid, tumbad, padjad, vaibad…

Tänavu tõdesime, et projekti algusest on nii palju mööda läinud, et on tekkinud palju uusi õpetajaid, kes ei ole oma koolituste käigus lugemispesa emotsionaalse ja didaktilise tähenduseni jõudnud, ja seega tuleb teema jällegi värvikalt esile tuua.

Suve lõpul kuulutasime välja lugemispesade konkursi. Saime hulgaliselt toredaid pilte ja kirjeldusi sellest, kuidas õpetajad koos lastega on lugemispesasid loonud ja mis tööd nad nende abil teevad. 

Meie tänavuse võistluse mõte pole koostada edetabelit, - tänukirja ja kingipaki said kõik kirjasaatjad, - vaid jagada tegijate kogemust.

Toome siinkohal mõne kirka näite. Peetri lasteaias on üle maja kujundatud esteetilised eriilmelised pesad. Kohtla-Järve Karukese lasteaias on mitu pesa, kus toimuvad erinevad sündmused, näitused, keelekümbluse tegevused, leidub raamatuid eri keeltes. Nagu Tõrva lasteaias Mürakarud on ehk ka paljudes teistes lasteaedades just lugemispesa see, kus toimub nii hommikuring kui ka erinevaid kõnearendustegevusi kogu päeva jooksul. Mõneski kohas, nagu Tallinna Virmalise lasteaias, on õpetajad hästi leidlikult kasutanud ära seni unaruses olnud ruumiosa, et luua lastele hubane pesapaik.

Padise lasteaia õpetajad räägivad oma pesast nii: … leidsime, et selleks et toetada lapse lugemishuvi, peaks ta eelkõige kuulma oma häälimist ja sõnade kokkuveerimist. Aga nii vaikset nurka ei suuda me kahes rühmaruumis kuidagi tagada.

Kuid ühel hetkel läks meil nö „lamp põlema“. Meie garderoobis on eraldi niššinurk, kus seisavad meie õppevahendite kapid ning nende kõrval veel 5 lasteriiete kappi. Läks vaja natukene ümberkorraldamist ja meie mõte hakkaski ilmet võtma.

Meie lugemispesa on täpselt 3 päeva vana, kuid sellele vaatamata juba väga hästi omaks võetud.  Vahepeal varjusurmas olnud raamatute vaatamine on uue hoo sisse saanud. Lugemispesas on lausa järjekord, kuna tegime kokkuleppe, et üle kolme lapse korraga lugemispesas ei ole. Ja meilegi üllatusena suudavad lapsed omavahel jagada, kes pesast ära tuleb, et uus laps saaks sinna minna.

Karukese lasteaia õpetajad on põhjendanud, miks nad lugemispesa rajasid: märkasime, et lapsed ei oska keskenduda. Nad käituvad raamatutega halvasti – sodivad pilte, voldivad lehenurki, rebivad lehti. Lugemispesa sisseseadmine tõstab raamatud aukohale. Lugemispesa arendusse on kaasatud lapsevanemad: seal on näitus lapsevanemate lemmikraamatutest, lapsevanemad on oma kirjutatud juttudest kogumiku teinud kui ka õmmelnud lastele nukke.

Peale selle, et pesa valmis tehakse, on vaja seda ka nii-öelda elus hoida, osiseid värskendada ja late uudishimule toitu anda.

Padise Õnnetriinude õpetajad Evelyn, Jaanika ja Hille soovitavad selleks

·         olla ise aktiivseks osapooleks, kes lapsi sinna lugema ja raamatuid vaatama kutsub

·         vahetada tihti seal olevaid raamatuid

·         teha teemanädalatega seotud lugemislehti

·         lubada lastel kodust kaasa võtta omi raamatuid, mida nad saavad seal teistele tutvustada

·         vaadata raamatuid koos lastega ja lugeda neid neile ette

·         tutvustada lastele oma lapsepõlve lemmikraamatuid

·         korraldada lemmikraamatu valimise konkurss

Kopli lasteaia Tuultepesa õpetajad Kerli, Silja ja Aire rõhutavad, et lugemispesa arendust saab toredasti teha just lastega koostöös. Lapsed said ülesandeks joonistada olemasolevat lugemispesa ja lisada sellele huvitavaid tegevusvõimalusi: laste soovid, mõtted ja unistused. Neid arutati lastega koos ja otsustati, mida saavad lapsed ise teha, milleks on vaja kaasata lapsevanemaid ja milleks hoopiski veel remondimeest. Selgus, et pesasse oli vaja taime, rahuliku mängu lauda, lampe, valgusvanikut, aabitsatega riiulit.

Väga armas, kui ka koolis leitakse võimalusi lugemispesa sisseadmiseks. Kastist välja mõtlemise võimalusi on siin piiramatult: Võsul on pesa ehitatud kappi, Elva õpetaja Anne on klassi lasknud tuua nii palju patju, et lapsed võivad endale klassi mitugi pesa ehitada. Koristamise ajaks pannakse padjad panipaika. Laste loovtööd, posterid, soovitusnimestikud – kõik see teeb lugemispesa omaseks kohaks.

Täname kõiki õpetajaid, kes oma kogemusi jagasid ja jagame neid omakorda edasi Nordplus Horizontal, Briti Nõukogu P2P ja Tallinna Linnavalitsuse Kodurahu projekti toel.

Loomisel on Lugemispesade pildipank ja metoodikavideod ning interaktiivne kaart, kuhu tehtud Lugemispesi registreerida saab. Jälgige Lugemisühingu kodulehekülge ja Lugemispesa FB lehte.

Niisamuti on valmimas mitmekeelne kogumik, mis lugemispesade tarkust vahendab,

Uuel aastal käivitame taas lugemispesa koolitused.

Mõtteid ja plaane Lugemispesade liikumise laienemiseks Eestis ja kaugemalegi on veel palju. Kes on huvitatud kaasa lööma koolitustel ja projektides võivad juba praegu endast märku anda, projektijuht Meeli Pandis on koostööle avatud – meeli.pandis@gmail.com