"Sellel õppeaastal on kohustuslik õpetada kõigis vene õppekeelega gümnaasiumides eesti keeles eesti kirjandust, ühiskonnaõpetust, muusikat ja Eesti ajalugu," ütles minister Lukas. "Kuid koolid peavad lähiajal olema valmis üle minema eestikeelsele õppele hoopis suuremal määral ja seetõttu õpet atakse paljudes gümnaasiumides juba praegu oluliselt rohkem õppeaineid eesti keeles, kui seadus hetkel nõuab."

Lukas lisas, et põhikooliklassides sellist eesti keelele ülemineku kohustust pole, kuigi eestikeelse aineõppe laienemine toimub vabatahtlikult ka seal.

Eestis on käesoleval õppeaastal 62 vene õppekeelega või kakskeelset gümnaasiumi, nende seas seitse täiskasvanute gümnaasiumi. 2010/2011. õppeaastal toetatakse 48 gümnaasiumi, kus õpetatakse eesti keeles rohkem kui nelja kohustuslikku ainet, kokku 9 110 000 krooniga. Seega õpetabki enamus vene õppekeelega koole eesti keeles aineid kohustuslikust rohkem. Kuus gümnaasiumi õpetab eesti keeles kokku üheksat või rohkemat ainet. Eelmisel õppeaastal toetati 41 gümnaasiumi 6 950 000 krooniga.

Toetuse pälvisid alljärgnevad koolid (sulgudes gümnaasiumiastmes lisaks neljale kohustuslikule - eesti kirjandus, ühiskonnaõpetus, muusika ja Eesti ajalugu - eesti keeles õpetatavate õppeainete arv):
Tapa Vene Gümnaasium (8), Tartu Annelinna Gümnaasium (7), Tallinna Ehte Humanitaargümnaasium (6), Tallinna Humanitaargümnaasium (5), Tallinna Mustamäe Humanitaargümnaasium (5), Tallinna Pae Gümnaasium (5), Tallinna Läänemere Gümnaasium (4), Keila Ühisgümnaasium (4), Mustvee Vene Gümnaasium (4), Narva Humanitaargümnaasium (4), Kohtla-Järve Tammiku Gümnaasium (4), Tallinna Karjamaa Gümnaasium (3), Tallinna Mahtra Gümnaasium (3), Tallinna Lasnamäe Vene Gümnaasium (3), Loksa Vene Gümnaasium (3), Kehra Gümnaasium (3), Maardu Gümnaasium (3), Tartu Vene Lütseum (3), Aseri Keskkool (3), Jõhvi Vene Gümnaasium (3), Narva Soldino Gümnaasium (3), Narva 6. Kool (3), Kohtla-Järve Järve Vene Gümnaasium (3), Kohtla-Järve Ahtme Gümnaasium (3), Tallinna Haabersti Vene Gümnaasium (2), Tallinna Juudi Kool (2), Tallinna Mustjõe Gümnaasium (2), Tallinna Ranniku Gümnaasium (2), Tallinna Tõnismäe Reaalkool (2), Tallinna Keskl inna Vene Gümnaasium (2), Tallinna 53. Keskkool (2), Tallinna Õismäe Vene Lütseum (2), Kiviõli Vene Gümnaasium (2), Narva Kreenholmi Gümnaasium (2), Kohtla-Järve Ühisgümnaasium (2), Eurogümnaasium (2), Tallinna Lasnamäe Gümnaasium (1), Tallinna Paekaare Gümnaasium (1), Tallinna Juhkentali Gümnaasium (1), Tallinna Mustamäe Reaalgümnaasium (1), Rakvere Vene Gümnaasium (1), Narva Pähklimäe Gümnaasium (1), Kohtla-Järve Kesklinna Gümnaasium (1), Kohtla-Järve Slaavi Gümnaasium (1), Paldiski Vene Gümnaasium (1), Kallaste Keskkool (1), Narva-Jõesuu Keskkool (1), Haabersti Vene Eragümnaasium (1).

Iga täiendava eesti keeles õpetatava õppeaine kohta makstakse koolile toetust 70 000 krooni, kuid mitte rohkem kui 500 000 krooni ühe kooli kohta. Toetuse kasutamiseks on kindlad reeglid: seda võib tarvitada näiteks õpetajate motiveerimiseks, õppevara koostamiseks ja soetamiseks, õpilaste ja õpetajate klassiväliste eesti keele keskkonnas toimuvate tegevuste läbiviimiseks.

Haridus- ja Teadusministeerium on 2007. aastal alanud üleminekut eestikeelsele õppele toetanud veel õppevara ja ainesõnaraamatute väljaandmise, mahuka õpetaja- ja koolijuhtide koolituse ja üliõpilaste praktika rahastamisega ning õpetajate metoodilise nõustamisega. Samuti on aastaid olnud õpetajatel võimalik õppida tasuta eesti keelt ning möödunud õppeaastast rakendus edukalt mentorite programm.

Üleminek on planeeritud järk-järguliselt ning jõuab lõpule järgmisel õppeaastal, mil kõik koolid peavad õpetama gümnaasiumiastmes eesti keeles vähemalt 60% riiklikus õppekavas kehtestatud kohustusliku õppe mahust. Käesoleval sügisel kaardistab ministeerium kõikides vene õppekeelega gümnaasiumides eestikeelse aineõppe sisseviimise mahu ning kvaliteedi ning planeerib lähtuvalt sellest tegevused, millega jätkata koolide toetamist ühtse Eesti haridussüsteemi tagamiseks ja õppekvaliteedi tõstmiseks.

Haridus- ja Teadusministeerium
Lisatud 20. oktoobril 2010