Kommenteerides ÜRO soovitust pakkuda Eestis rohkem tasuta keeleõpet ütles Lukas, et tasuta keeleõpet on Eestis pakutud palju ja ka praegu eksisteerib süsteem, kus edukalt keeleeksami sooritanu saab kogu raha tagasi. Samas tunnistas Lukas, et on ka palju neid, kes ei ole suutnud keeleeksamit ka mitmendal korral sooritada. "Ma arvan, et siin on paljuski motivatsiooni küsimus ja ega seda raha eest ei osta," leidis Lukas.

Riik paigutab Lukase sõnul raha keeleõppe süsteemi ka edaspidi. 

Noore põlvkonna hulgas on Lukase hinnangul keeleoskus üsna hea ja Eesti keele- ning kodakondsuspoliitika aluseid pole tarvis muuta.

Eestil tuleks ÜRO rassilise diskrimineerimise kõrvaldamise komitee arvates kaaluda avalike teenuste pakkumist kakskeelsena ja loobuda trahvimisest keeleseaduse nõuete rikkumise eest, kirjutab Postimees.

Lisaks tuleks ÜRO komitee soovituste kohaselt leevendada kodakondsuse saamiseks esitatavaid keeleoskuse nõudeid ning pakkuda rohkem tasuta keeleõpet. Praegused nõuded soovitab komitee üle vaadata järgmise aasta augustiks.

ÜRO komitee leiab, et ehkki Eesti lõimumisstrateegia väärib tunnustust, osalevad siin elavad rahvusvähemused väga vähe poliitikas ja on riigikogus halvasti esindatud.

Tõsiasi, et viimase kolme aasta jooksul on Eesti kohtud saanud vaid mõne üksiku kaebuse rassilise diskrimineerimise kohta, tekitas ÜRO komitees kahtluse, et võimalikud tagakiusatud ei tea oma õigusi, ei usalda politseid või kardavad kättemaksu.
Seetõttu peab Eesti 2013. aasta jaanuariks andma ülevaate kaebustest rassilise diskrimineerimise kohta ja nende põhjal langetatud otsustest.

Allikas: BNS Lisatud 20. oktoobril 2010