Kui järjestataks puhtalt paremuse alusel, langeksid poisid ja mehed Viigi sõnul konkurentsist välja, seejuures võib näiteid tuua nii kõrgharidusest kui alusharidusest.

"Meile on konkreetselt tulnud üks pöördumine, mis oli seotud esimesse klassi vastuvõtuga, kus ei kasutatud kvoote ning poiste osakaal jäi kuskil 25 protsendi ringi," ütles Viik. Tol korral oli tema sõnul pöörduja mure just see, et kool ei kasutanud kvoote, mis jättis klassi komplekteerimisel poisid kõrvale.

Viigi hinnangul ei ole kvoodid seadusega vastuolus, kui need on selgelt ära põhjendatud ja ajutised. "Oluline on aga see, et reeglid on üheselt arusaadavad ja sõnastatud. Sookvoote võib käsitleda soolist võrdõiguslikkust edendava erimeetmena, mis annavad eeliseid teatud elualal alaesindatud soole või vähendavad ajalooliselt väljakujunenud soolist ebavõrdsust," selgitas Viik.

Lisaks soovis Viik rõhutada, et tema näide teisipäevases ETV saates "Vabariigi kodanikud" oli kantud sellest, et teatud elualadel on kvoodid juba praktika ja aktsepteeritud ning et sellega võiks arvestada, kui diskuteerida kvootide vajalikkuse üle.

Kadi Viik rääkis ETV saates "Vabariigi kodanikud", kus arutleti võrdsete võimaluste tagamise üle tööl ja ühiskondlikus elus, et sookvootide rakendamine Eesti haridussüsteemis on avalikuks saladuseks.

Allikas: BNS Lisatud 21. oktoobril 2010