Eesti-Ameerika äriakadeemia rektor Mark Levin osutas, et õppejõudude arv väheneb katastroofiliselt. "Noored ei taha õppejõuks tulla ja me ei valmista neid ka spetsiaalselt ette, et nad tahaksid tulla," märkis Levin.

Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas tunnistas, et järelkasv on kõigis valdkondades võtmeküsimus. "Doktorantide staatust tuleb tõsta – nemad peaksid pakkuma verevahetust vanematele õppejõududele," tõdes Lukas.

Doktorandid plaanitakse muuta õppijatest kui toetusesaajatest töövõtjateks ehk noorteadlasteks. Töötajana laieneksid neile sotsiaalsed tagatised ja laheneks ka praegune kitsaskoht, kus peret luua sooviva mittetöötava doktorandi sissetulek vanemahüvitist taotledes võrdsustatakse miinimumpalgaga, kirjutab Postimees.

Sotsiaalsete tagatiste suurendamisega loodetakse ka sellele, et doktorandid hakkaksid oma õpinguid nominaalajaga lõpetama. Doktorantuuri nominaalaeg on neli aastat, kuid praegu on Eestis üle 2000 doktorandi ja aastas kaitseb lõputöö vaid alla 200 inimese.

Novembris saadab valitsus riigikokku muudatusettepanekud teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduses. "Muudatused doktorantide sotsiaalsetes tagatistes on võimalik sisse viia järgmisel aastal ja kehtima hakkaksid need siis 2012. aastal. See sõltub ka valimistulemustest," täpsustas Lukas.

Lisaks sotsiaalsete tagatiste parandamisele nähti arutelul lahendusena ka õppejõudude ettevalmistuse parandamist. Riigikogu kultuurikomisjoni liikme Helmer Jõe sõnul võiks tulevastele õppejõududele rohkem andragoogikat õpetada. "Siis ei tekiks olukorda, kus õppejõul on küll suurepärased teadmised oma valdkonnast, kuid seda, kuidas õpetada, õpib ta alles tudengite peal," põhjendas ta.

Tallinna tehnikaülikooli rektoril Andres Keevallikul on kavas luua oma kooli andekamatest üliõpilastest niinimetatud eliitrühm, keda suunata akadeemilise karjääri poole. See oleks tema sõnul vastukäik ka ülikoolide massistumisele.

Allikas: BNS Lisatud 22. oktoobril 2010