Et puu on inimesele sõber, seltsimees ja vend, on Eestis kontrollitud fakt. Kui kusagil pargis tahetakse maha saagida vanu vahtraid või pärnapuid, koonduvad isegi muidu kodanikualgatusega kitsid inimesed nende kaitseks. Süda tänava hõlmikpuu säästmise nimel algatati omal ajal tõeline rahvaliikumine. Küllap ulatuvad puudelembuse juured kristluse-eelsesse aega, mil meie esivanemad kummardasid hiiepuid ja allikaid... Etnoloogide ja folkloristide väitel on eestlased ei midagi vähemat kui puukultuuri rahvas.

Samas ei maksa unustada, et puu on ka globaalne ning kultuuriülene sümbol, mille võimsaimaks manifestatsiooniks on kujutlus Ilmapuust (arbor mundi). Maris Palgi puud on ehk esmapilgul proosalisemad, oma ümbruses kinni – ent tõusevad tahes-tahtmata isiksusteks. Nagu oleks portreteeritud kaaskondseid, kellele pole võõrad sügavad tunded – mis, tõsi, on pigem nukrapoolsed, tugevasti vaoshoitud. Üsnagi lohutu meeleolu laieneb ka kunstniku kodusele Ilmatsalule. Siiski piilub siin aeg-ajalt ka päike ning lööb helendama lume raagus põõsaste vahel ja paneelmaja kollaseks võõbatud otsaseina. Ning viimaks saabub isegi kevad õitsvate sirelite ja toomingate ning mahlaka umbrohuga. Kuni vaataja märkab, et rõõmsa roheluse kohal hõljuvad miskipärast langevarjurid ning talvepildilegi on end märkamatult poetanud trobikond maskeerimisülikondades sõdureid. Kahkja talvevalguse ja apokalüptiliste visioonide vahel aga kulgeb igavalt tavaline, ent siiski mitte õnnetu eesti elu.

Võiks ju rääkida veel sellest, et Tartu on jätkuvalt pelgupaigaks pallaslikest juurtest võrsuvale maalitraditsioonile, mis on hargnenud õige erinevateks suundadeks ja salahoovusteks. Nimetagem seda näiteks eesti kunsti karstialaks. Ja Maris Palgi maalid on kuidagi sellest liikumisest kantud – olles samas puudutatud ka uusasjalikkusest, maagilisest realismist ja fotorealismist, teatavast moodsast romantismist, sotsiaalse närviga uurimuslikkusest, kes-teab-veel-millest... Palgi maalijavõimed ei trügi esiplaanile, kuid loovad veenvaid tulemusi. Tema tõsidus mõjub värskendavalt. Veel pole päris selge, milline mets avaneb puude taga...

Maris Palgi (s. 1974) on õppinud kunsti Tartu Lastekunstikoolis (1984–1988) ja Tartu Kunstikoolis (1990-1994) ning maali Tartu Ülikoolis (1996–2000, BA ning 2005–2008, MA). 7 isikunäitust alates aastast 2000. Tartu Kunstnike Liidu, Eesti Maalikunstnike Liidu ja Eesti Kunstnike Liidu liige. Elab ja töötab Tartus.

Näitus jääb aadressil http://www.kunstikeskus.ee avatuks 30. novembrini 2010.

24h galerii on osa portaalist http://kunstikeskus.ee, mille eesmärgiks on luua ligipääs kvaliteetsele kunstile üle Eesti – ka Kihnu, Kanepi ja Kiviõli inimestele – ning seda 24 tundi ööpäevas.

Lisatud repro: Maris Palgi. Aiamaa (2008)

Vano Allsalu, http://kunstikeskus.ee toimetaja
Lisatud 22. oktoobril 2010