Kohustus tasuda pangale intresse saab alguse juba õpingute ajal aasta peale laenu võtmist. "Õppelaenuintresse tuleb tasuda kord aastas, sügiseti: 30 000-kroonise laenusumma puhul on intressimakse orienteeruvalt 1500 krooni, 60 000-kroonise laenusumma korral 3000 krooni, 90 000- kroonise laenu puhul 4500 krooni ringis. Intressi tuleb vastavalt võetud laenusummale tasuda ühekordsete aastaste maksetena kuni ajani, mil alustatakse laenu tagasimakseid," selgitas teabekeskuse juht Piret Suitsu. "Kui tudeng võtab ka teisel ja kolmandal õppeaastal laenu, võetakse intressisumma kohe laenust maha. Kui aga laenusaaja loobub õppelaenust, ei soovi saada seda enne jooksva õppeaasta 31. oktoobrit või pole õigustatud õppelaenu saama, tuleb seni võetud summalt tasuda pangale intress lepingus märgitud kuupäevaks."

Krediidipangas on selleks tähtajaks 30. oktoober, Swedbankis 31. oktoober, Nordea pangas 1. november ja SEB pangas 3. november, Sampo Pangas oodatakse intressimakseid 30. novembriks.

Pank võtab intressi maha lepingu põhitingimustes fikseeritud arvelduskontolt. "Enamiku tudengite jaoks on tegemist suure summaga, mille jaoks ei pruugi olla kontol piisavalt raha või siis kulub intresside tasumiseks ootamatult suur osa kuisest elamisrahast," rääkis Suitsu. "Seega on mõistlik arvestada selle väljaminekuga juba ette ning selleks raha kõrvale panna."

Sageli jääb panga teatis märkamata ja intress tasumata seetõttu, et igapäevaselt arveldatakse mõnes muus pangas. Kui kontol pole piisavalt raha, jääb pangakonto miinusesse ja laenuvõtjale saadetakse meeldetuletus. Kui võlg jääb endiselt tasumata, siis informeeritakse võlgnevusest ka käendajaid. 90 päeva möödudes on pangal õigus maksmata jäänud intressid koos laenuga riigile üle anda. "Kui pank annab võlgnevuse riigile üle, tuleb arvestada ka sellega, et tagasi tuleb hakata maksma kogu laenusummat, mitte ainult võlgu jäädud intresse. Sellele omakorda lisanduvad riigile makstavad intressid," rõhutas Suitsu.

Riik pakub reeglina võlglasele ja käendajatele võimalust maksta tekkinud võlgnevus vastavalt kohaldatud maksegraafikule, mis on võlglasele jõukohane. Kui võlglane aga ka sellest graafikust kinni pidada ei suuda, nõutakse võlg kohtu kaudu sisse. Haridus-ja Teadusministeeriumi sõnul on pankade poolt riigile üleantud võlgnevused kasvanud: 2007.a tuli pankadelt riigile üle 304 õppelaenulepingut kogusummas 9 576 242,12 kr, siis 2008. a on riigile üle tul­nud kokku 453 lepingut kogusummas 14 305 554,60 kr. 2009. a tuli riigile üle 696 lepingut summas 21 984 916,35 kr ja tänavu on 7. septembri seisuga riigitagatist rakendatud 476 lepingu suhtes summas 18 124 720,85 kr.

Võrreldes varasemaga on oluliselt vähenenud riigipoolsed soodustused õppelaenu tagasimaksmisel."Alates sellest aastast ei tagasta riik enam õppelaenuintressidelt tulumaksu. Samuti ei kustutata enam poolt noorte vanemate õppelaenujäägist ning ei maksta nende avalikku sektorisse tööle asunute laenu, kel selleks alles nüüd õigus tekib," tõi Suitsu välja. Endiselt on aga alles võimalus kasutada riigi abi noortel peredel lapse sünni järel - kuni lapse 3-aastaseks saamiseni tasub õppelaenuintressi riik ning seniks saab peatada ka laenu tagasimaksmise. Sama kehtib sõjaväkke minekul ja arst-residendil residentuuri lõpetamiseni. Soodustuse saamiseks tuleb pangale avaldus teha.

Õppelaenu maksimumsumma on ka tänavu 30 000 krooni. Teada tasub aga ka seda, et laenu ei pea võtma maksimaalse summa ulatuses. Samas hilisematel aastatel kasutamata jäänud jääki välja võtta ei saa.

Swedbanki Eraisikute Rahaasjade Teabekeskus alustas Balti riikides tööd 2009. aasta lõpul. Keskuse ülesanne on analüüsida eraisikute ja perede rahalist seisu mõjutavaid tegureid ning anda infot laenude, maksete, säästmise ja rahaasjade turvalisuse osas. Teabekeskus töötab panga igapäevatööst iseseisvana, et pakkuda neutraalset rahandusalast infot.

Lisainfo: http://www.teabekeskus.ee/

Allikas: BNS Lisatud 27. oktoobril 2010