eTwinning
Alates 2004. aastast saavad õpetajad üle Euroopa arendada internetipõhist koostööd programmi Sõpruskoolid Euroopas/eTwinning kaudu. Programm on Euroopa koolirahva seas väga populaarne. Sellega on liitunud ligi 80 000 õpetajat ja loodud on 30 000 projekti. Eestis oli programmiga liitunud aasta alguse seisuga 1303 õpetajat ja loodud 370 õpiprojekti.

Mõned näited. Projekt „Saksa-Eesti kokaraamat“. Lapsed õppisid saksa keeles toiduainete nimetusi ja koostasid ühise kokaraamatu. Suheldi ka teistel teemadel, näiteks tutvustati oma kooli – suhtlemine toimus ajaveebi kaudu. Eestist osales projektis Kauksi Põhikool.
Projekt „Meie eriline imepuu“ – siin osalesid vaid hariduslike erivajadustega õpilased. Lapsed pildistasid oma kooli territooriumil kasvavat puud, piltidest koostati virtuaalne näitus. Pildid ja muu info puude, nende kasutusalade kohta koguti ühisele veebilehele. Sügisel korjati seemneid, mis saadeti partnerkoolidele, et need kevadel mulda panna. Eestist osales projektis Tartu Hiie Kool.

eTwinningu projektide puhul on õpetajal vaba voli otsustada nii projekti teema, kestuse kui töövahendite üle. Projekt võib hõlmata kas või ainult ühe ainetunni, aga võib võimaldada ka  teemasse pikemalt süüvida. Programmiga on lihtne liituda, seal on vähe bürokraaatiat ning õpetajatele pakutakse palju tuge. Eestis on programmi kohalik koordinaator Tiigrihüppe Sihtasutus.

Noored Tiigrid
Noorte Tiigrite boksis toimetas Tallinna  Ülikooli tudeng Roman Gorislavski.

Mida teevad Noored Tiigrid?
 „Noored Tiigrid on need, kes huvituvad programmeerimisest. Nad ei pruugi alguses teada, mis see programmeerimine on, aga näiteks Scratch (http://scratch.mit.edu/) on üks näide, kuidas õppimist alustada. Siin saabki selle programmiga tutvuda, ja kui õpetajal on õpilasi, kes huvituvad asjast, siis sellega on lihtne alustada.
Arvuti on üks asi, aga programmeerimine hoopis midagi muud, seda saab õppida ikka informaatika tunnis. Scratch on üks lihtsamaid programme, eriti kui huvitab mängude programmeerimine. Võib programmeerida ka veebilehti või teha rakendusi, näiteks isikliku kalkulaatori.“

Õppiv Tiiger
Õppiva Tiigri boksis käis suur sagimine, selles boksis küsisid infot valdavalt õpetajad,  koolijuhid, õppealajuhatajad, haridustehnoloogid. Lennult haarati infolehti, voldikuid, brošüüre. Selles boksis tutvustati tasuta koolitusi, ja kes siis tasuta saadavaid asju ei armastaks. Saati, kui sellest tõsist kasu tõuseb.

Õpetajate täiendkoolitus on Tiigrihüppe Sihtasutuse prioriteetne tegevusvaldkond. Eesti üldhariduskoolide IKT-alased võimalused on heal tasemel – pidevalt uuenev arvutipark ja laias valikus õpitarkvara loob soodsa pinnase õpiprotsessi mitmekesistamiseks.

Sihtasutuse kõige olulisemaks partneriks ESFi programmi "Õppiv Tiiger 2008-2013" arengukava elluviimisel on  Haridusministeerium ning Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus. Suurepärased  partnerid on veel Tallinna Ülikool ja Tartu Ülikool.
Programmi 60-tunnine põhikursus DigiTiiger on e-õppe metoodika kursus, mis seob innovatiivsed õppemeetodid ja kaasaegsed õppevahendid. DigiTiiger on suunatud aineõpetajatele, kes on infotehnoloogia algteadmised juba omandanud ning soovivad neid teadmisi õppetöös aktiivselt rakendada. Kursuse koolitajateks on konkursi korras välja valitud tegevõpetajad. Koolitusele registreerimiseks tuleb ühendust võtta otse koolitajatega (http://www.tiigrihype.ee/?op=body&id=182 ).
Pärast põhikursuse läbimist saavad huvilised osaleda veel lisakursusel. „Õppematerjalide loomine ja avaldamaine internetis“, „Enesekontrolli testi loomine programmiga HotPotatoes“, „Infotehnoloogia ja loovus lasteaias“, „Ühiskirjutamise vahendid õppetöös“ on mõned näited pakutavast.

Lisainfot erinevate projektide, konkursside, koolituste jm kohta leiab edaspidigi Tiigrihüppe Sihtasutuse kodulehelt. http://www.tiigrihype.ee

Madli Leikop, ideelaada külastaja

Koolielu
Lisatud 28. oktoobril 2010