Kaks loodusturismi õpilast, kes septembris-oktoobris Sloveenias kogemusi leidmas käisid, said nelja nädala jooksul käe valgeks kohalike toitude valmistamisel, korjasid kilode viisi kreeka pähkleid ning aitasid pererahval vietnami sigu ja jäneseid toita.
Lisaks hulgale talutöödele mahtus nelja nädala sisse kohalike turismioludega tutvumine ja turismikoolide külastamine.
Eelmisel aastal käisid Sloveenias praktiseerimas kaks Haapsalu Kutsehariduskeskuse loodusturismi korralduse eriala õpilast – Annika Pertman ja Krista Kutsar. Sel aastal sõitis Sloveeniasse samuti kaks tulevast loodusturismi korraldajat. 12.septembrist 9. oktoobrini täiendasid oma oskusi ja teadmisi, kuidas turismitalu majandada Kristi Roots ja Jaaneka Poks.
Šterni talu, kus õpilased olid, tegeles loomapidamise, majutuse ja toitlustusega. Kõik, mida talus kasutati, kohapeal ka kasvatati - alates puuviljadest, maitsetaimedest, köögiviljadest. Peeti sigu, lehmi, lambaid ning küülikuid. Loodusturismi õppurid tegid koos pererahvaga läbi peaaegu kõik talutööd, mis vajalikud klientide heaks teenindamiseks – kui turismitalu oli külalisi täis, aitasid nad pererahval nõusid pesta, palju oli triikimistööd ning tubade ettevalmistamist külastajate tulekuks. Koos pererahvaga käisid õpilased kartuleid võtmas, korjati porgandit, punast peeti ning kõrvitsaid, mida seal palju kasvatatakse ning millest kohalikud õli valmistavad.
Õpilased said lisaks ülevaate ka kohalikust turismitööstusest ning piirkonna matkaradadest. Nad külastasid Maribori turismikoole, et näha, kuidas seal turismindust õpetatakse. Meie õpilased tutvustasid kohalikele Eestit ning sealsed õpilased korraldasid Jaanekale ja Kristile ekrskursiooni Mariboris.
“Olen saadud kogemustega väga rahul,” ütles Kristi oma kokkuvõttes. “Õppisin töötama turismitalus, kus elavad ja töötavad koos mitu põlvkonda, õppisin valmistama Sloveenia toitu ja tegema koostööd teiste pereliikmetega.”
Kui välja tuua, mida tüdrukud sealsest turismitalupidamisest siia üle tahaksid võtta, siis on see just kohalik soojus, vaba ja harmooniline suhtlemisviis ning põlvkondadevahelised head suhted.
Kui õpilased Šterni talust lahkuma hakkasid, kinkis pererahvas Eesti külalistele väikese, omapärases käsitöötehnikas lillemustri, mida võib kinnitada alusele ja raamida ning purgitäie searasvamääret, mida Šternis leivale määritakse. Pererahvas laulis kahekeelselt hümni, mis olevat just selle küla hümn.
Rahaliselt toetas seda praktikat Leonardo Da Vinci õpirände projekt.
Tiina Salumäe, Haapsalu Kutsehariduskeskuse infojuht
Lisatud 1. novembril 2010



