Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukase sõnul külvavad selliste avalduste tegijad nagu Dmitri Klenski ja Tallinna abilinnapea Yana Toom üksnes segadust ning solvavad nende vene õppekeelega koolide õpetajaid ja koolijuhte, kus praegu õpetatakse mitmeid aineid eesti keeles.

"Eesti on ainus riik Euroopas, kus hoitakse seni ülal eraldiseisvat mitteriigikeelset nii väikese õpilaste arvuga gümnaasiumidevõrku," ütles Tõnis Lukas. "Praegune õpilaste arv vene õppekeelega koolides on liiga väike, et tagada kvaliteetne gümnaasiumiharidus üksnes vene õppekeeles. Meie vastutame eelkõige noorte inimeste tuleviku eest, kes peavad saama samasuguse konkurentsivõime kui eesti noored."

Hiljuti aset leidnud keelekümbluskonverentsil pidasid koolijuhid ja õpetajad igati õigeks, et üleminek eesti keelele jätkuks ja ilma hinnaalanduseta. Ministri sõnul on koolijuhid ja õpetajad aru saanud, et meie demograafilist situatsiooni arvestades on see möödapääsmatu ja see toetab ka õppeprotsessi.

Järgmisest õppeaastast jääb venekeelsetesse gümnaasiumidesse alla 4500 õpilase, kes jaotuvad 62 gümnaasiumi peale. Nii väikese õpilaste arvuga gümnaasiumivõrgus ei ole võimalik ül eval pidada väljaõpetatud pedagoogilist ressurssi. See on üle jõu käinud Eestist palju jõukamatel ühiskondadel.

"Riik jätkab võetud kursil. Seda ei muuda venekeelses meedias levitatavad üleskutsed minu tagasiastumise nõudmiseks," ütles minister ja lisas: "Tunnustust väärivad need vene õppekeelega koolid, kes õpetavad nõutust suuremas mahus aineid eesti keeles. Nendes koolides on tulemused paremad kui eesti keelsele õppele üleminekuga viivitavates koolides."

Eesti riik otsustas juba 17 aastat tagasi, et gümnaasiumiharidus läheb üle eesti õppekeelele. Nüüdseks on ka piisavalt ettevalmistusi tehtud ja osa koole juba praegu 60-protsendiliselt eesti õppekeelele üle läinud.

Haridus- ja Teadusministeerium
Lisatud 2. novembril 2010