Riik süstib seitsme aasta jooksul eesti keele turgutamisse pea miljard krooni, mis moodustab 0,1 protsenti Eesti seitsme aasta eelarvest, vahendab BNS ajalehte Eesti Päevaleht.
Haridus- ja teadusminister Tõnis lukas saadab eeldatavasti tuleval nädalal valitsusse kinnitamiseks eesti keele järgmise seitsme aasta arengukava, mille koostajad näevad eesti keele ajakohasena hoidmiseks ja püsima jäämiseks ette 959.633.000 krooni.
"Kava põhisisu on hoida eesti keel sellisel tasemel, et seda saaks kasutada ka 2050. aastal," ütles arengukava üks autoreid, haridus- ja teadusministeeriumi keelepoliitika nõunik Jüri Valge ja lisas, et eesti keel on juba praegu välja arendatud kultuurkeel. "Nüüd tuleb tagada, et noored ei läheks üle inglise keelele, vaid neil püsiks tahtmine eesti keelt õppida ja kasutada," lisas Valge.
Suur osa arengukava tegevustest plaanitakse hariduse valdkonda. Näiteks nähakse arengukavas ette eesti keele ja teiste ainete õpetamise sidumist, alates tulevast aastast kaheosalise eesti keele riigieksami sisseviimist ja eesti keele õpetajatele kohustusliku täiendõppe kehtestamist. Samuti võib õpetajatel tekkida võimalus tasustatud õppetöövaba enesetäiendusaasta või -poolaasta võtmiseks.
Murdekeelte osas on arengukava koostajad seadnud eesmärgiks murdekeelsete tele- ja raadiosaadete nädalase mahu suurendamise seniselt 20 minutilt 50 minutini. Murdekeelsetel massiüritustel peab igal aastal osalema senise 7000 asemel 8000 inimest.
Keeleuuringuteks ja sõnaraamatute koostamiseks nähakse arengukavas ette 190 miljonit ja keeletehnoloogia arendamiseks 119 miljonit krooni.
Allikas: BNS, Eesti Päevaleht Lisatud 4. novembril 2010



