„Hariduse ja teaduse osakaal Eesti riigieelarves on kasvanud vaatamata majanduskriisile,“ ütles Tõnis Lukas. „Meie jaoks on kaks kõike tähtsamat prioriteeti madala kvalifikatsiooniga elanike haridustaseme tõstmine ja noorte tööpuuduse vähendamine. Riiklikul tasemel on esmatähtis tagada kõigile juurdepääs kõrgharidusele ja luua sotsiaaltoetuste süsteem.“

„Võrdsete võimaluste loomiseks olen algatanud poliitilise diskussiooni üleminekuks täielikult õppemaksuta kõrghariduse pakkumisele otse gümnaasiumist ja kutsekoolidest kõrgkooli minevatele riigikeeles õppivatele tudengitele,“ lisas Lukas. „Süsteemi muudatusega kaasneks senisest suuremale hulgale tudengitest õppetoetuste maksmine, mille puhul võetakse arvesse üliõpilase sotsiaalset olukorda.“

Haridus- ja Teadusministeerium hindab väga kõrgelt OECD tegevust hariduse ja teaduse valdkonnas ning osaleb aktiivselt OECD hariduskomitee ning teadus- ja tehnoloogiapoliitika komitee töös.

Eesti riik peab väga tähtsaks osalemist OECD kolmes suures programmis, mis annab meile võimaluse võrrelda ennast maailma edukamate haridussüsteemidega. Need on õpilaste õpitulemuste hindamise programm PISA, täiskasvanute pädevuse hindamise programm PIAAC ning ülikoolide haldamise programm IMHE.

Eesti saab OECD täisliikmeks eeldatavasti käesoleva aasta lõpus, tänaseks on organisatsiooniga liitumise leping saanud valitsuse heakskiidu ja jõudnud parlamenti. Oluline on märkida, et „peaaegu“ täisliikme staatuseni jõudis Eesti tänavu mais ning alates juunist on Eestil juurdepääs OECD andmebaasidele.

Haridus- ja Teadusministeerium
Lisatud 8. novembril 2010