Lukas: eestikeelsetel õppekavadel peaks saama õppida tasuta


Avaldaja:Kristi Semidor11. November 2010

Märksõnad:

Kategooriad:Hariduselu

Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas kohtus Rektorite Nõukogu liikmetega, kohtumise peateemad olid kõrghariduse rahastamine, doktoranditoetuste kontseptsioon uues teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduses ning Euroopa Liidu tõukevahendite kasutamine.

Minister õnnitles rektoreid nende koostööorganisatsiooni 10. sünnipäeval ja tõstis esile Rektorite Nõukogu koostöökultuuri ning korrektsust ülikoolide huvide eest seismisel ja valitsusega suhtlemisel.

Tõnis Lukas tutvustas viise, kuidas tagada aastateks 2006-2015 riiklikult seatud kõrghariduse arengu strateegilisi eesmärke: "Tõstan esile kogu valitsuse senist pingutust kõrghariduse eelarve suurendamisel. Selle valdkonna osakaal riigieelarves on suurenenud ka hiljutistel majanduslikult raskematel aastatel ning näiteks 2011. aasta eelarves on muude toetuste kõrval ette nähtud ka 10%-line üliõpilaskoha baasmaksumuse tõus. Selleks on vajalik lisaraha olemas."

Minister lisas: "Ülikoolid ei saa kvaliteetset õpet kõigile soovijatele kindlustada praeguste rahade piires. Eesmärgiks tuleb võtta, et kõik võimekad tudengid saaksid õppida eestikeelsetel õppekavadel ilma õppemaksuta. Vastavad täiendavad kulutused peab nii ülikoolidele kui rakenduskõrgkoolidele tagama riik. Me ei tohi kaotada andekaid noori ka sotsiaalselt raskemates oludes olevatest perekondadest. Üksnes majanduslike takistuste tõttu ei tohi Eesti riigis jääda kellelgi kõrgharidus omandamata."

Lukas rõhutas vajadust sisse seada ka uuendatud õppetoetuste süsteem ja selle käivitamiseks vajalikud täiendavad 110 miljonit krooni eraldada 2012. aasta eelarvest.

Neljapäeval valitsuses arutelu all olevast teadus- ja arendustegevuse korralduse seadusest tõstis minister esile teadlaste järelkasvule soodsate tingimuste loomist. "Doktorandid peavad saama osaleda nii eesliini teaduses kui tõusta töövõtja staatusesse, kõigi sellest tulenevate sotsiaalsete garantiidega ja palga saamise võimalusega, mis neil seni puudub," toonitas Lukas. "Vaid nii saame jõuda püstitatud eesmärgini, et aastas kaitseks meie ülikoolides doktoriväitekirju 300 teadlast senise vähem kui 200 asemel."

Minister kutsus avalik-õiguslikke ülikoole kiirendama töid Euroopa tõukefondide vahendite kaasabil ehitatavatel objektidel ja tegema kõik selleks, et püsida omaenda koostatud toetusetaotluste ajagraafikus.

"Arutasime, kuidas eraldatud summasid ka asjalikult ja tähtaegu arvestades ära kasutada. Valitsuse jaoks on haridus- ja teadusinfrastruktuuri vahendid eelarve tegemisel olnud muude valdkondade ees prioriteediks - loodan, et seda on mul ministrina võimalik argumenteerida ka edaspidi", ütles Lukas teemat kokku võttes.

Kohtumine toimus Rektorite Nõukogu kümnenda aastapäeva ürituste raames. Kavas oli ka Rektorite Nõukogu ja erakondade ümarlaud, kus Riigikogus esindatud erakonnad tutvustasid 2011. aasta Riigikogu valimiste haridus- ja teaduspoliitika programme ning omapoolseid ettepanekuid Eesti kõrgharidusstrateegia 2006-2015 eesmärkide saavutamiseks.

Haridus- ja Teadusministeerium
Lisatud 11. novembril 2010

Haridus- ja Noorteamet