Luuletuse päheõppimine – kas Jakobsoni-aegne jäänuk?


Avaldaja:Kristi Semidor15. November 2010

Õpilane ja lapsevanem ootavad koolitunnilt atraktiivsust ja põnevust. Uus riiklik ainekava sätestab muuhulgas, et õpilane oskab esitada peast luule- ja proosatekste. Aineõpetajatena mõistame, et aega on vähe ja õpilased niigi koormatud. Luuletuse või proosateksti päheõppimise ning esitamise asemel tahame aega kasutada justkui mõistlikumalt – õpime fakte, loeme, arutleme, valmistume tasemetöödeks ja eksamiteks. Mida teha, et ilukirjandusliku teksti esitamine ei jääks autori sõnade õõnsaks äraõppimiseks, küsib Tallinna Reaalkooli emakeeleõpetaja Mirja Särg.

Alguses olgu huvi ja uudishimu
Mõistlik on läheneda uuele-õpitavale juba tuntud-kogetud kaudu. Et jõuda K. J. Petersoni luuletusteni „Laulja“ või „Kuu“, tasub alustada kaugemalt: eesti keele kohast maailmas ja eesti keelest kui rahvuskeelest. Tähtis on, et õpilane saab ise midagi teha ja avastada. Paaristööna võiks valmida lühiesitlused eesti keele tänasest seisust, kirja- ja kõnekeele, kirjakeele ja suhtlusportaalide keelekasutuse erinevustest. Klassis saab diskuteerida selle üle, kas eesti keelel on tulevikku. Õpilane avastab, et K. J. Peterson ei räägigi nii igivanadest asjadest ja luuletaja mõtted kõlavad vägagi tänapäevaselt.

Tekst on autori aja ja elu lugu. Selle käsitlemine annab võimaluse arutleda ajastute ühis- ja erijoonte üle, meenutada ajalugu ning tõmmata paralleele tänapäevaga, mõtestada end nüüdisaja kontekstis, samastuda või vastanduda autori kaasajaga.

Loomingulisuse õhutamine 
Iga lugu kannab endas autori väärtusi ja maailmavaadet. See tuleb õpetaja suunamisel tekstist üles leida. Õpilane nõustub või vaidleb autoriga, otsib sõnumit, sõnastab oma seisukohti ja argumenteerib. Õpilane avastab, et luuletus kõnetab teda, see oleks justkui temast endast või talle kirjutatud.
Kõnelemis- ja esinemisoskus on vaieldamatult olulised igas vanuses. Hääle valjus, kõne tempo ja intonatsioon, rõhud ja pausid viivad sõnumi adressaadini. Teadmised kõnetehnikast ja mängulised harjutused aitavad üle saada esinemishirmust. Kasuks on salvestiste vaatamine ja kuulamine (abiks Raadioteatri kodulehekülg), teatrietendus või luuleõhtu Kirjanike Majas. Tund võib toimuda mujal kui koolimaja seinte vahel.

Loomingulisuse õhutamine on kirjandusõpetuse üks eesmärke. Ilukirjanduslike tekstide interpreteerimine ja esitamine üksi või dramatiseeringuna rühmas nõuab sobivate tekstide otsimist, analüüsi ja mõtestamist. Luuletuse või proosapala loomine, illustreerimine ja esitamine infotehnoloogiliste vahenditega annab lisavõimalusi kirjanduse elavdamiseks. Ideid ja nippe leiab rohkesti ka Koolielu portaalist.

Luuletuse ja proosapala päheõppimine pole eesmärk omaette, vaid kirjanduse, iseenda ja oma kaasaja tundmaõppimine. Olgu õpetajal vaid pealehakkamist ja leidlikkust kirjandus õpilasele lähedale tuua.

Mirja Särg, Tallinna Reaalkooli emakeeleõpetaja
Koolielu
Lisatud 15. novembril 2010

Haridus- ja Noorteamet