Suurte trükimahtude tõttu peab tellimuse varakult ära andma, kuid seetõttu ei tea koolid ei täpset õpilaste arvu ega riigi rahastamise suurust. Paljudel koolidel on töövihikute hankimine käinud juba mitu aastat tõsiste lünkadega ja tulevik ei paista palju parem.

"Tänase päeva seisuga on 1. klassi komplekt üle 800 krooni maksev, aga õpilase peale anti meie koolidele 600 ehk reaalselt tähendas see, et 1. klassi töövihikute ostmine kulutab selle raha suures osas ära ja teistele ei jäägi eriti midagi," lausus Tallinna Merivälja kooli direktor Kaja Laanmäe.

Kristiine gümnaasiumi direktori Tiina Palli sõnul ei ole ka nende kool suutnud kõiki vajalikke töövihikuid ja abimaterjale muretseda ja seda mitte esimest korda. "Oleme õpetajatega valinud need töövihikud, mis on olulised ja hädavajalikud," ütles Pall.

Haridusministeerium peaks järgmisel aastal makstavat materjalide toetust suurendama 20 protsendi võrra. Koolid suhtuvad sellesse ettevaatlikult, sest eelarve kinnitamine toimub detsembris, mis tähendab, et koolid peavad heas usus tellima töövihikuid enne, kui reaalne rahastus on otsustatud.
Mõned koolid tunnistavad, et töövihikute eest maksmiseks küsitakse raha lapsevanematelt. "Seda ei tohi küll avalikult öelda, aga mida sa ikka peale hakkad," tunnistas üks koolidirektor.

Tartu Descartes'i lütseumi direktor Jaan Reinson tõdes, et pahatihti tellivad õpetajad töövihikuid kinnisilmi, sest uute õppevahendite kohta saab lugeda ainult lühikokkuvõtet ja õppematerjali kasutuskõlblikkus selgub alles õppetöös.

Õppematerjalide kirjastused on ka sügavam masuajal kasumis. Väikseima turuosaga Koolibri kasum ulatus läinud aastal kahe miljoni ja Avita kaubamärgi all õppematerjale välja andva AS-i Bit kasum 11,3 miljoni kroonini.

Allikas: BNS, Eesti Päevaleht Lisatud 15. novembril 2010