
annika remmel, kogemuste kojad, viimsi kool, koolielu veerandid, õppija veerand... +annika remmel, kogemuste kojad, viimsi kool, koolielu veerandid, õppija veerand... +annika remmel, kogemuste kojad, viimsi kool, koolielu veerandid, õppija veerand -
Viimsi Koolis on viimaste aastate jooksul järjest suuremat populaarsust kogunud üks üsna omapärane sisekoolitusvorm, mida koolisiseselt nimetatakse kogemuste kodadeks. Viie aasta jooksul on see projekt näidanud, et tegemist on elujõulise ja väga vajaliku koolitusvormiga kogu kooli kontekstis, kirjutab Viimsi Kooli kommunikatsioonijuht Annika Remmel.
Kust sai idee alguse?
Idee sellise projekti ellukutsumiseks tekkis juba 2004. aastal ning algselt planeeriti teadmisi vahetada koos lähedalasuvate koolidega ehk algatada n-ö. koolidevaheline kogemustevahetus. Silmast silma saadi erinevate koolide esindajatega kokku Ateena hotelli konverentsisaalis. Kuigi teema oli huvitav ja huvi suur, siis igapäevaelu saginas ei leitud piisavalt palju aega, et kokkusaamisi reaalselt korraldada ning nii asus projekti välja töötama ja ellu viima Viimsi Kool üksinda.
Projekt sai tõsisema hoo sisse 2005. aastal ning juba siis seati kõige olulisemaks eesmärgiks pakkuda eelkõige oma maja õpetajatele võimalust olla ise koolituse läbiviijaks. Sedalaadi sisekoolituse vorm võimaldab kokku hoida nii raha kui aega, sest ei pea kulutama ajaressurssi asjatundjate leidmise peale väljastpoolt maja ning suureks plussiks on ka see, et oma maja õpetajad tunnevad ka auditooriumi (teisi õpetajaid ja kogu kooli personali) palju paremini. Selline koolitusformaat võimaldab kiiresti reageerida ka organisatsiooni sees tekkinud probleemidele ja algatada uuendusprotsesse.
Mis motiveerib õpetajaid projektis vabatahtlikuna kaasa lööma?
Kogemuste kodade läbiviimine on vabatahtlik tegevus, mille eest ei saada palka, vaid – mis on palju olulisem! – väärtuslik kogemus, samuti motiveerib õpetajaid koolitustõendi saamine, mida saab soovi korral kasutada atesteerimisprotseduuris.
Paljud õpetajad on öelnud, et neid motiveeris eelkõige võimalus ennast täiskasvanute koolitajana proovile panna ning tutvustada kolleegidele oma südamelähedast teemat, mis tihti põhines kas enda läbielatud kogemusel (läbipõlemine, hääle hoidmine) või aastaid tegeldud hobil (praktilised käsitöö-teemalised töötoad).
Sisulise koolitusplaani planeerimisel lähtutakse alati ka organisatsiooni vajadustest ning samuti püütakse ennetada probleemide tekkimist. Näiteks kui koolis on aktuaalseks teemaks mingil ajaperioodil koolikiusamine, püütakse leida õpetaja, kel on sarnaste juhtumitega kogemusi ning kes oskab kolleegidele head nõu ja praktilisi teadmisi anda. Kooli struktuuri muutustega seoses kerkis esile vajadus teada rohkem keskastmejuhi tööülesannetest, spetsiifilistest oskustest ning teadmistest, hästi palju on olnud koolitusi arvuti kasutamisest tundides ning kuidas lihtsate vahenditega õpilaste jaoks tunde huvitavamaks ja põnevamaks muuta. Paljud kogemuste kojad on psühholoogilistel teemadel: kuidas hoida oma tervist, mismoodi stressirohketes olukordades hakkama saada, vältida läbipõlemist ja selle ohu äratundmist, kuidas uue inimesena kooli keskkonnas ellu jääda jne.
Kogemuste kodade suureks plussiks on ka see, et osalejate seltskond on reeglina väike (keskmiselt osaleb ühes kojas kuni 10 inimest, väga rahvarohkeid koolitusi on äärmiselt harva). See annab nii koolitajale kui koolitatavatele võimaluse aktiivseks suhtluseks, aruteludeks ning kahepoolseks kogemuste jagamiseks, nii ei kujune see koolitus ainult lektori ühepoolseks loenguks, vaid omalaadseks kogemustevahetuse sillaks, millest õpivad ja rikastuvad mõlemad pooled. Nii see, kes koolitajana oma kogemusi jagab, kui ka see, kes leiab teemas enda elu ja/või kogemusega haakuvaid situatsioone.
Kes pakub välja konkreetsed koolituse teemad?
Õppeaasta alguses saadab projekti koordinaator kogu kooli personalile üleskutse põnevate koolitusteemade väljapakkumiseks. Nende eelistuste põhjal kujunevadki konkreetsed teemad. Aastatepikkune kogemus aga näitab, et pakkumisi tuleb tavaliselt kogu õppeaasta vältel. Tavaliselt saadetakse koolituse info ja kutse välja nädal enne selle toimumist, nii et kõigil oleks võimalik planeerida selleks aega. Kojad algavad tavaliselt pärastlõunal, mil aktiivne õppetegevus koolis on läbi saanud ning kestavad reeglina tund-poolteist. Kogemuste kodade algusaastatel oli projekti vedajaks Viimsi Kooli arendusdirektor, viimastel aastatel, kui projekt eriti suure hoo sisse sai, on initsiaatoriks olnud Viimsi Kooli direktor. Keskmiselt toimub ühe õppeaasta jooksul 15 erinevat koolitust.
Millistel teemadel on kogemuste kojad läbi viidud?
Mitmed kogemuste kojad on alguse saanud sellest, et üks õpetaja (või õpetajate grupp) on külastanud mõnda põnevat koolitust või käinud näiteks rahvusvahelisel seminaril, mis on õpetajat klassiruumis inspireerinud ning ta soovib kolleegidega oma praktilist kogemust jagada. Kuigi need koolitused võivad olla suunatud kitsale ringile (näiteks inglise keele õpetajad), on kõikidesse kogemuste kodadesse oodatud alati kõik huvilised – nii need, kes on reaalselt õppetegevusega seotud kui ka kõik teised kooli töötajad, kes tundide läbiviimisega seotud ei ole (administraator, autojuht, sekretärid jne). Nii on jagatud kolleegidega Pärnus konverentsidel kuuldud-nähtud informatsiooni (2007), arutletud Zlatousti koolituse kogemuste üle Peterburis (2008), tutvustatud Kanadas asuva Kenti Kooli õppetööd (2008) ning erinevaid täiendkoolitusvõimalusi Euroopas (2008). See on hea mitmes mõttes, sest inimesed saavad uusi ja värskeid ideid ning ühtlasi motiveerib see ka koolitusel osalenud inimesi otsima võimalusi ja kirjutama soovi korral taotlusi piiritagustel koolitustel ja konverentsidel osalemiseks.
Viimasel ajal on üha populaarsemaks muutunud kogemuste kojad, mis on suunatud uue õppekavaga seotud temaatika tundmaõppimisele ja praktiliste ettevalmistuste tegemisele. Näiteks toimus tänavu oktoobris kogemuste koda, mille teemaks oli „Pädevustest lihtsalt ja selgelt“. Kojas räägiti sellest, et õppekava algab üldpädevuste mõtestamisest ja seoste otsimisest üldpädevuste ja valdkonnapädevuste vahel. Osalejate aktiivsel kaasabil loodi süsteem, mille abil kohati keerulisest terminoloogiast ja süsteemist üks üsna selgesti arusaadav kogemus vormus. Samuti on suure populaarsuse võitnud kujundav hindamine, mille kohta jätkuvalt suurt huvi tuntakse.
Tänavu septembrikuus toimus mitmel korral koolitus teemal „Uus eKool - keeruline aga võimalusterohke“. Kuna Viimsi Koolis on kaasaegsete IKT-vahenditega varustatus väga hea (igal täiskoormusega õpetajal on oma klassiruumis arvuti, Tiigrihüppe SA algatatud „sülearvutid õpetajatele“ programmi kaudu sai Viimsi Kool kokku 22 sülearvutit, 45 klassiruumis on olemas statsionaarne videoprojektor ning koolis on kokku 5 täisvarustuses arvutiklassi), siis on koolis väga populaarsed ka erinevad arvutialased kogemuste kojad: „Arvuti kasutamise võimalused algklassides“ (2007), „Internet ja sotsiaalne tarkvara võõrkeele tunnis“ (2007), „Arvutiabi: Puust ja punaseks“ (2007), „Arvutiabi: Wordi tabelid“ (2007), „Esitlused põnevamaks ja leidlikumaks“ (2010), „Ainetund arvutiklassis – plussid ja miinused“ (2011), „Video abil paremaks õpetajaks“ (2010), „Arvuti on inimese sõber ja abimees. Abiks algajale fotograafile“ (2010) jne.
Hästi palju on praktilisi koolitusi, mille eesmärgiks on lihtsustada klassijuhataja/aineõpetaja tööd ning anda talle abivahendeid, mille abil oma igapäevatööd saaks lihtsamalt ja efektiivsemalt korraldada: „Tunnivaatluse organiseerimine ja tagasiside andmine“ (2006), „Pedagoogide atesteerimise tingimustest“, „Liikluskasvatus algkoolis“ (2007), „Õpetajatööd reguleerivad õigusaktid“ (2007), “Tunnirahu klassi mured ja rõõmud“ (2007), „Tööplaan ja projektijuhtimine“, „Uurimistööde koostamisest ja juhendamisest koostöös AS Archimedesega“ (2007), „Klassijuhatamine gümnaasiumi- ja lõpuklassides“ (2007), „Gümnaasiumiastme õpilase toetamine ja motiveerimine“ (2008), „Kooli arengukava koostamisest“ (2008), „Õues- ja avastusõppe rakendusi“, „Õuetund kooli ümbruses“ jne.
Mitmete kogemuste kodade eesmärgiks on anda õpetajale häid nippe ja/või soovitusi, mida teha oma tervise heaks või tööst vabal ajal: „Raamat õpetaja öökapil suvel“ (2010), „Füüsiliselt ja vaimselt turvaline koolikeskkond“ (2006), „Läbipõlemise oht: kuidas seda vältida“ (2006). Koolitustel on tutvustatud ka erinevaid sportlikke võimalusi. Näiteks shindot tutvustava koolituse huvilisteringist kasvas välja rühm, kes tegeleb selle alaga järjepidevalt juba teist aastat. Samuti on hästi rahvarohked käsitöö-alased meisterdamisõhtud, mille tulemusena saab endale oma kätega meisterdatud käsitööesemeid. Selle sügise suurhitiks kujunes näiteks kogemuste koda pakutrükitehnikast.
Populaarsed on ka sellised koolituste kojad, kus saab spetsiifilisi teadmisi kitsas valdkonnas ning pole sugugi üllatav, kui ühele koolitusele tulevad kokku täiesti erinevate õppeainete õpetajad ning eesti keele probleemidest kuuleb ka geograafia või kehalise kasvatuse õpetaja: „Eestlaste vigu inglise keele rääkimisel ja kirjutamisel“ (2007), „Esimese klassi eesti keele ja kunstiõpetuse materjalid“ (2007), „Laborimaailm“ (2010), „Inimõigused“, „Geograafiast esimesest üheksandani“, „Kaasaegsed kirjanduse õpetamise võtted“ jne.
Kuna maailm meie ümber on pidevas muutumises ja eriti just viimasel ajal jõuavad kooliseinte vahele ka need probleemid, milleni on jõutud ülemaailmse majanduslanguse tagajärjel, siis peab õpetaja üha rohkem olema ka psühholoog, nõustaja ja toetaja, vajadusel lohutaja ning kuulaja ning seetõttu on kodades väga palju olnud juttu ka erinevatel psühholoogilistel teemadel nagu näiteks “Konfliktidega toimetulek“, „Konfliktide faasid“ (2007), „Laste hirmud ja ärevus“ (2007), „Elu uimastitega ja uimastiteta“, (2007), „Koolikiusamine ja –vägivald“, (200), „Grupi arengufaasid – eraldumine ja koostöö“ (2008), „Õpilase ja õpetaja suhe koolivägivalla kontekstis“ (2007), „Lastevägivalla projekt“ (2007), „Koolivägivalla uuringute tulemused ja järeldused“ (2006) jne.
Viimsi Kool pöörab väga suurt tähelepanu ka neile inimestele, kes meie organisatsioonis alles tööle asuvad ning igal sügisel on spetsiaalselt kõikidele uutele inimestele mõeldud kogemuste kojad, kus juba eos probleeme ja teadmatust ennetada püütakse: „Uue inimesena uues keskkonnas ja kollektiivis“, „Esimene koolinädal – hea koostöö loomisjärk“ jne.
See oli ülevaade sellest, milliste projektidega on Viimsi Koolis viimastel aastatel sisekoolitamise käigus tegeldud ning kindlasti jätkame kogemuste kodade läbiviimist ka edaspidi. Ellu on suudetud kutsuda äärmiselt mitmekülgne ja põnev projekt, millest võidab nii kool üldisemalt kui ka kõik projektides kaasalöövad inimesed.
Annika Remmel, Viimsi Kooli kommunikatsioonijuht
Koolielu
Lisatud 22. novembril 2010



