19. sajandi viimasel veerandil, kui üha rohkem talusid päriseks osteti ja maameeski tihemini linnakaupa muretses, muutus taluelu tuntavalt. Jõuluaega hakati üha enam tähistama ka kuuse tuppatoomisega. Esialgu kaunistati jõulupuud enamasti söödavaga – vorstirõnga, õunte ja kommidega, 19.–20. sajandi vahetusel aga ostsid jõukamad linna ja mõisa eeskujul kaunistamiseks inglijuukseid, klaaskuule-linnukesi ja muid jõuluehteid.

Eesti Vabaõhumuuseumi jõuluküla tahab tänavu taas neid kaugeid aegu meelde tuletada. Et muuseumikogusse on hapraid ehteid jõudnud kahjuks vähe, teeme üleskutse lahketele annetajatele. Kui kellelgi leidub vanu, iseäranis II maailmasõja eelseid kuuseehteid või piltpostkaarte-fotosid jõuludest, siis need on väga oodatud.

Ehted palume tuua vabaõhumuuseumisse, aadressil Vabaõhumuuseumi tee 12, Tallinn. Kindlasti tuleks lisada ka ehte või foto lugu: mis ajal ja kuidas ese annetajani jõudis, kellele see varem kuulus, mõni esemega seotud seik, samuti annetaja nimi, telefoninumber, e-mail, vanus, elukoht.  Kõik jõuluehted, mis jõuavad meieni enne 16. detsembrit, pannakse välja näitusele vabaõhumuuseumi jõulukülas. Muidugi võib ehted ja postkaardid kaasa tuua ka jõulukülla tulles. Edaspidi saavad need väärika koha Eesti Vabaõhumuuseumi kogudes.

Jõuluküla Eesti Vabaõhumuuseumis toimub 18.–19. detsembril kell 11–16. Osa saab vana aja jõuludest rehemajas ja rannarahva juures, 1930. aastate jõuluettevalmistustest ning toomapäeva toimetustest. Kõneldakse sellest, mida tähendasid talsipühad setudele. Jõuluks saabub koju soldat Türgi sõjast, kel pajatada uudiseid laiast ilmast ja keda ka kodused mitmel moel üllatavad. Sutlepa kabelis saab kuulata jõulukontserte; oma lähedastele, sõpradele ja tuttavatele on võimalik jõulutervitusi saata pühadepostkontorist Kuie koolis. Nagu ikka, saab sõita hobusega ja Kolu kõrtsis maitsvaid jõuluroogasid mekkida.

Piletiinfo: täiskasvanu 95 krooni, sooduspilet 45 krooni, perepilet 190 krooni.

Eesti Vabaõhumuuseum
Lisatud 29. novembril 2010