"Võõras keeles"
Kuidas tundub kogenematule pilgule kunst, mida justkui ei saagi lahti seletada? Sa näed teost ning suudad anda sellele mõttes hinnangu, ent püüdes seda hiljem kirjeldada inimesele, kes pole teost näinud, jääd jänni. Maali puhul on teinekord võimatu sõnastada, mis "pildil on".
Puuduvad käegakatsutavad tunnused, "jutustavad" detailid. Teosed justkui kõneleksid võõrast keelt, mille sõnu sa ei tea. Teisalt on kunst universaalne keel, mis igas kultuuris nõuab keelevälist "tõlkimist", isiklikku arusaamist, ja mille puhul pole tähtis, kas sellest osasaajad räägivad ise prantsuse, taani, eesti või muud keelt.

Belgia näitusel “CoBrA ja Co” näeb vaataja tolle kunstirühmituse belglastest liikmete [pool]abstraktseid maale, milles torkavad silma jõulised värvitoonid ja hoogne pintslitöö.

CoBrA oli 1949. kuni 1951. aastani Pariisis tegutsenud Euroopa avangard-kunstnike rühmitus, mis kujunes olulisemaks abstraktse ekspressionismi liikumiseks Teise maailmasõja järel. Nimi CoBrA tuleneb selle rühmituse liikmete kodulinnade esitähtedest - Kopenhaagen, Brüssel, Amsterdam. Rühmituse lõid Karel Appel, Constant, Corneille, Christian Dotremont, Asger Jorn ning Joseph Noiret. Neid ühendas vormi ja värvi täieliku vabaduse doktriin. Nende töömeetodiks olid spontaansus ja eksperimenteerimine ning nad kasutasid inspiratsiooniallikana laste joonistusi, primitiivset kunsti ja kunstnikest eeskujude Paul Klee ning Joan Miró teoseid. Nende mõju ilmneb ka Eesti kunstis.

Haridusprogramm koosneb kolmest osast: ekskursioon väljapanekul, "maalide ümarlaud" ja "sünkroontõlge" (praktiline ülesanne). Ekskursiooni käigus tutvustatakse CoBrA rühmituse kuulsamaid liikmeid ja Tallinnas näidatavaid teoseid ning räägitakse nende mõjust Euroopa kunstivoolude arengus.

"Maalide ümarlaud"
Ekskursiooni lõpus loositakse õpilaste vahel välja teosed, milleks nad kehastuvad. Õpilane leiab töö , süveneb sellesse ning paneb kirja,  millest see töö talle "räägib" ning mis emotsioone temas tekitab. Hiljem esitlevad õpilased oma tööd. Kõnelda võib ka spetsiaalselt maali jaoks välja mõeldud või salakeeles. Tähtis on tabada maali emotsiooni.

Praktiline ülesanne: "Sünkroontõlge"
Õpilased väljendavad oma muljeid näitusest kollaažitehnikas, lõigates ja rebides värvilisi pabereid, tekstiribasid, ajalehti ja ajakirju, neid komponeerides, lähtudes viisist, kuidas klassikaaslased neile sattunud maali esitlevad.

Teate edastas: Tuuli Reinsoo Lisatud 30. novembril 2010