Uuring hõlmas lapsi vanuses 12-17 ja nende vanemaid, ühtekokku küsitleti juhuvalimi alusel 1008 õpilast ja nende vanemat. Vastustest selgus näiteks, et koolist on puudunud koolitüdimuse tõttu käesoleval õppeaastal 7% 12-aastaseid lapsi, 13-aastastest 25% ja 17-aastastest juba 42%. Noorimate ja vanimate õpilaste hinnangutest koolile ilmnes, et 12-aastastest on kooliga rahul 93%, 17-aastastest 88%. Väga kõrget rahulolu kooliga väljendas 12-aastastest 35% ja 17-aastastest 24%. Koolikiusu ohvriks oli langenud 38% 12-aastastest ja 12% 17-aastastest.

Ühe probleemina tõi Pettai välja ja mis ohustab kooli turvalisust - õpilaste koduse olukorra. "Paljudes kodudes valitseb ebakindlus ja üle jõu käivad mured, nagu näiteks töötus, perevägivald, alkoholism - kõik see mõjutab ka laste käitumist koolis ja koolikohustuse täitmist," rääkis Pettai. Hinnangule kodusele olukorrale vastasid näiteks 63% eestikeelsetest õpilastest, et nende kodus toimuvad peretülid (42% venekeelsetest õpilastest), füüsilist vägivalda ema ja isa vahel esines 9% eestikeelsete õpilaste ja 10% venekeelsete õpilaste kodudes.

Kooli turvalisust ohustab ka riskiõpilaste kõrge osakaal: 45% põhikooli õpilastest on riskiõpilased, kel on tõsiseid raskusi õppimisega, palju põhjuseta puudumisi koolist või tõsiseid konflikte koolis (õpetajatega või kaasõpilastega) või kodus vanematega. Riskiõpilased ei tule ise toime tekkinud konfliktide ja probleemidega ning nad vajavad abi. Kolmanda kooli turvalisust ohustava probleemina tõi Pettai välja koolikiusamise - 80% õpilaste hinnangul kiusatakse tema koolis teisi õpilasi (Tallinnas 70 % hinnangul), iga neljas õpilane on aga ise kiusamise ohver.

Küsimusele, kas sinu koolis kiusatakse või narritakse teisi õpilasi, vastas eestikeelsetest õpilastest 30% ja venekeelsetest 16%, et koolikiusamist esineb iga päev, mõned korrad nädalas vastati vastavalt 26% ja 18% ja mõned korrad kuus vastavalt 29% ja 31%. Üldse ei kiusata 9% eestikeelsete õpilaste ja 24% venekeelsete õpilaste arvates.

Kooli turvalisust ohustava teguritena tõi Pettai välja veel ka õpilaste tervisliku seisundi ja asjaolu, et koolides napib usaldusisikuid. "Tervislik seisund on üks põhjuseid, mille tõttu lapsed koolist sageli puuduvad ja mis võib saada üheks edasijõudmatuse põhjuseks," märkis Pettai. "93% riskiõpilastest ja 85% tavaõpilastest on 2009/2010 õppeaastal tervislikel põhjustel puudunud. Iga viies riskiõpilane ja üheteistkümnes tavaõpilane on puudunud haiguse tõttu viis ja rohkem kordi." Pettai tõdes, et klassijuhataja on kõige olulisem usaldusisik, keda usaldab 65 % õpilastest. Samas aga pöördub mure korral klassijuhataja poole vaid 38% õpilastest, mõne teise õpetaja poole vaid 24 % ning sotsiaalpedagoogi või psühholoogi poole vaid 5%.

Lahendusena tõi Pettai välja koolide suutlikkuse kasvu ehk sotsiaalpedagoogide, psühholoogide, õpetajate jt. tegevuse ja tihedama koostöö. "Efektiivselt tuleb aidata riskiõpilast - nii lapse koolielu kui ka kodune elu peaks olema sotsiaalpedagoogide, psühholoogide, sotsiaaltöötajate jt. kontrolli all. Ühtlasi tuleb suurendada õpilaste usaldust ja julgustada neid abi otsima ning anda õpilastele õigeaegselt professionaalset abi ja ennetada allakäigutrepile astumist võimalikult varases staadiumis," loetles Pettai. "Tuleb aidata õpilasel selgusele jõuda oma sotsiaalsetes ja isiksuslikes oskustes ja suurendada õpilase sotsiaalset toimetulekut."

Allikas: Raepress Lisatud 30. novembril 2010