Tallinna Ülikooli professor Mati Heidmets ütles 1. detsembril Eesti uue kümnendi väljakutseid käsitleval foorumil haridusega seonduvatest probleemidest rääkides, et haridusvaldkonnas takistavad olulisi otsuseid langetada eripalgelised vaated. Samas saaks siin kokkulepete saamiseks riigimehelikku pilku ja abi pakkuda Eesti Koostöö Kogu või Arengufondi laadsed organisatsioonid.
"Inimvara on Eesti kriitiline ressurss ning haridus on inimvara oluline vääristaja, liigutaja ja suurendaja. Samas minu muljete kohaselt on hariduse vallas mitmes olulises valdkonnas välja kujunenud suhteliselt eripalgelised vaated - see on hakanud takistama otsustamist," lausus Mati Heidmets.
Mati Heidmetsa sõnul on tekkinud mitmed vastuolulise vaadete paarid. "Näiteks talentide teema. Me tahame, et Eesti noored läheks maailm tarkust koguma, see on selge hoiak. Me tahame, et parim maailma tarkus liiguks läbi Eesti ja jääks siia pidama. Samas pelgame ühesuunalist liikumist - kui nad lähevad ja ei tulegi tagasi, me pelgame ka inglise keele domineerimist haridussektoris ning mõned meist kardavad uut immigratsiooni."
Järgmiseks küsimuseks on Mati Heidmetsa sõnul see, kas Eesti haridus on kuskile kaldus: "Selliseid sõnumeid on kuulda. Liiga palju kõrgharidust ja vähe kutseharidust, palju sotsiaaliat ja humanitaariat ning vähe loodusteadusi ja insenere jne. Teine seltskond seevastu ütleb, et õppevaldkondade proportsioon on summaarselt sama, mis ELi keskmine. Tänapäeva tööturg eeldabki järjest rohkem sotsiaalset kompetentsi. ELi eesmärk ongi suurendada kõrgharidusega inimeste osakaalu."
"Järgmised debatid, kus on esindatud eri vaated, käivad selle üle, kas kõrgharidus peab olema tasuta või tasuline, milline peab olema koolivõrk - kas loeb kodulähedus või kvaliteet, milline on venekeelse hariduse roll," loetles Mati Heidmets. "Erinevaid positsioone on palju. Mulle tundub, et Eesti edasine areng on paljuski takerdunud selle taha, et me pole suutnud nendes positsioonides kokku leppida."
Mati Heidmetsa hinnangul võiks Eesti Koostöö Kogu või Arengufondi roll olla riigimeheliku pilgu ja platvormi pakkumine sellist tüüpi vastuoluliste vaadete selgeksrääkimiseks. "Hea näide on haridusstrateegia - seda ei vea haridusministeerium, vaid selle platvormi tekitas Eesti Koostöö Kogu. Osalised on seal küll ministeerium, ülikoolid ja teised eksperdid."
Eesti Koostöö Kogu on Eesti pikaajalisest arengust huvitatud valitsusväliste organisatsioonide koostöövõrgustik, mille sihiks on osapoolte seisukohtade teadvustamine, kooskõlastamine ning selle alusel hinnangute ja ettepanekute kujundamine riigi tuleviku võtmeküsimustes.
Eesti Koostöö Kogu
Lisatud 2. detsembril 2010



