Päästeameti andmeil on Eesti haridusasutuste tuleohutus küll aasta-aastalt paranenud, ent viimase aasta jooksul avastas päästeamet üle Eesti 49 haridusasutust, kus eksiti tervelt kolme tuleohutuspunkti vastu.

Koolide kõige suurem murekoht on tulekindlate uste puudumine. „See tuleohutusnõue on korrektselt täidetud 55 protsendil haridusasutustel ja võrreldes eelmise aastaga paranenud kuus protsenti,“ selgitas päästeameti pressiesindaja Marek Simulman.

Kui vaadata tuleohutusnõudeid rikkunud koolide asukohti, siis joonistuvad ohtlikumate piirkondadena välja Tallinn oma väga suure arvu haridusasutustega ja Ida-Virumaa.

Näiteks Kohtla-Järvel on saanud ettekirjutuse enam-vähem kõik koolid, koolijuhid ise põhjendavad Kohtla-Järve keerulist olukorda sealse raske rahalise olukorraga.

Päästeamet käib kord aastas iga kooli inspekteerimas ja teeb eksimuse leidmise korral koolile ettekirjutuse, mille täitmine on kohustuslik. Kui ettekirjutust ei täideta, võib päästeamet välja mõista ka sunniraha.

Tänavu on päästeamet haridusasutustelt välja mõistnud 2,2 miljonit krooni.

Tallinnas on probleemseid õppeasutusi nii lasteaedade, munitsipaal- kui ka riiklike koolide hulgas. Näiteks kesklinnas asuv Jakob Westholmi gümnaasium sai kehvemate tuleohutusnäitajatega koolide nimekirja algkasside õppehoone tõttu.

Omavalitsused puudujääkidega siiski tegelevad, näiteks Narva ja Tallinna haridusamet on pannud paberile kava, mis aastaks peaks koolid saama kõik vajalikud tuletõkked.

Allikas: BNS Lisatud 13. detsembril 2010