Jõuluküla Eesti Vabaõhumuuseumis toimub 18.–19. detsembril kella 11–16. Osa saab vana aja jõuludest rehemajas ja rannarahva juures, 1930. aastate jõuluettevalmistustest ning toomapäeva toimetustest. Kõneldakse sellest, mida tähendasid talsipühad setudele. Jõuluks saabub koju soldat Türgi sõjast, kel pajatada uudiseid laiast ilmast ja keda ka kodused mitmel moel üllatavad. Sutlepa kabelis saab kuulata jõulukontserte; oma lähedastele, sõpradele ja tuttavatele on võimalik jõulutervitusi saata pühadepostkontorist Kuie koolis. Nagu ikka, saab sõita hobusega ja Kolu kõrtsis maitsvaid jõuluroogasid mekkida.

Jätkuvalt kogume vanu jõuluehteid, mida saab jõuluküla ajal näha näitusel Sassi-Jaani talus. Kui kellelgi leidub veel vanu, iseäranis II maailmasõja eelseid kuuseehteid või piltpostkaarte-fotosid jõuludest, siis need on väga oodatud. Ehted palume tuua vabaõhumuuseumisse, aadressil Vabaõhumuuseumi tee 12, Tallinn. Kindlasti tuleks lisada ka ehte või foto lugu: mis ajal ja kuidas ese annetajani jõudis, kellele see varem kuulus, mõni esemega seotud seik, samuti annetaja nimi, telefoninumber, e-mail, vanus, elukoht.  Kõik jõuluehted, mis jõuavad meieni enne 16. detsembrit, pannakse välja näitusele vabaõhumuuseumi jõulukülas. Muidugi võib ehted ja postkaardid kaasa tuua ka jõulukülla tulles. Edaspidi saavad need väärika koha Eesti Vabaõhumuuseumi kogudes.

19. sajandi viimasel veerandil, kui üha rohkem talusid päriseks osteti ja maameeski tihemini linnakaupa muretses, muutus taluelu tuntavalt. Jõuluaega hakati üha enam tähistama ka kuuse tuppatoomisega. Esialgu kaunistati jõulupuud enamasti söödavaga – vorstirõnga, õunte ja kommidega, 19.–20. sajandi vahetusel aga ostsid jõukamad linna ja mõisa eeskujul kaunistamiseks inglijuukseid, klaaskuule-linnukesi ja muid jõuluehteid.

Jõuluküla piletiinfo: täiskasvanu 95 krooni, sooduspilet 45 krooni, perepilet 190 krooni.

Jõuluküla programm
                                                           Jõuaks, jõuaks jõulud tulla,
                                                                  nika-näka, näärid tulla

Jõuluaeg on ilu ja rõõmu aeg, mida ootavad nii väikesed kui suured. Oodatakse valgeid jõule, küünlatuld ja kuusepuud; oodatakse aega, mil saaks piduriided selga panna ja pühadelauda istuda. Üle kõige oodatakse aga, et pere lähedalt ja kaugelt koju jõuaks. Siis ongi jõulud jõudnud, üheskoos rõõmustades ja jõuluilu nautides.

Sassi-Jaani talu – rehe all saab oma silmaga kaeda, kui erinevalt on jõulupuid ehitud viimase sajandi jooksul.

Härjapea talu – aastalõpu ilutaotlus 1930. aastatel. Õmblejanna kohendab piduriideid, väiksemad saavad pabernukkude peal ise moemaailmas kätt proovida.

Kuie kool – jõululaulude ühislaulmine kooliõpetajaga. Posti saab panna kauneid pühadesoove lähedastele ja lasta päevapiltnikul endast kena mälestuspilt teha.

Sepa talu – igal rahval ise pühad, setod valmistuvad talsipühadeks.

Köstriaseme talu – toomapäeva toimetused, vanaperenaine valmistab Tahma-Toomast, peremehe tehtud jõuluõlut tulevad maitsma toomasandid.

Pulga talu – talupere jõuluaskeldused vanas rehemajas. Valmistatakse maitsvaid jõuluroogasid ja tuletatakse meelde jõulumänge.

Kolga talu – jõuluks koju! Pühadeajal rõõmustab pererahvast soldat, kes on tagasi jõudnud kaugelt Türgi sõjast.

Aarte talu – rannarahva jõuluaskeldused. Perenaine ootab peremeest rannast koju silgupiiraka ja värskelt röstitud kohviga.

Sutlepa kabel – kõlavad kaunid koorimuusikakontserdid kell 12.00, 13.30 ja 15.00. Esinevad: Tallinna Saksa Gümnaasiumi segakoor, Kalevala segakoor, Eesti Kunstiakadeemia kammerkoor ja Nõmme Noortemaja lauljad.

Eesti Vabaõhumuuseum
Lisatud 15. detsembril 2010