Erich Jacoby (1885–1941) oli üks olulisemaid esimese Eesti Vabariigi ajal tegutsenud baltisaksa arhitekte. Linnainseneri pojana oli Jacoby pöördumine ehituskunsti poole loomulik. Aktiivset projekteerimistegevust alustas Jacoby kohe pärast Riia Polütehnilise Instituudi lõpetamist 1913. aastal, olles eelnevalt õppinud ka Hannoveri Tehnikaülikoolis (1905–1907) ja 1915. aastal täiendanud end Soome rahvusromantilise arhitektuuri suurkuju Lars Soncki juures. 1910.–1920. aastatel pidas Jacoby baltisakslaste Hans Schmidti ja Franz de Vriesiga kahemehebürood, projekteerides põhiliselt elamuid, ümberehitusi Tallinna vanalinnas ja tööstushooneid.
Kui enamik Jacoby loomingust on seotud Tallinnaga, siis maa-arhitektuuri arengusse panustas ta tugevalt aastatel 1927–1932, mil juhatas Põllumajandusliidu Ehitustalitust. Jacobyl oli oluline roll noore maa-arhitektide põlvkonna suunamisel (August Volberg, Edgar Velbri, Erika Nõva jt), tema organiseerimisel anti välja kogumikud „Maaehitisi” (I osa 1928, II osa 1930).

Jacoby aitas palju kaasa Eesti professionaalse arhitektuurikultuuri arengule: 1921. aastal oli ta Eesti Arhitektide Ühingu asutajaliikmete hulgas, 1932. aastast õppejõud Tallinna Tehnikumis, samuti osales näitustel ja terve karjääri vältel aktiivselt erinevatel konkurssidel (kunstihoone, kunstimuuseum ja Tallinna raekoda, Pärnu rannahotell, Riia Eesti saatkond jt), mille suurejoonelistest premeeritud võistlusprojektidest ei valminud kahjuks ükski. 1939. aastal suundus ta nagu enamik baltisakslastest ametivendi Umsiedlung’iga Saksamaale. Erich Jacoby suri 10. detsembril 1941. aastal Poolas Gdynias.
Erich Jacoby olulisemaid ehitisi Tallinnas: advendikirik Mere puiesteel (1923), arhitekti oma maja Wismari 11 (1923–1924), Saksa Reaalkool Luise tänaval (1928, taastatud ümberehitatult), Tallinna filterveevärgi hoonestik Järvevana teel (1925–1927), tuberkuloosisanatoorium Põllu tänaval (1925–1931), kaksikelamu Uue Tare asumis Vaarika 6 (1932), lisaks suur hulk traditsionalistlikke ja funktsionalistlikke eramuid (põhiliselt Kadriorus ja Nõmmel), kortermaju (Pärnu mnt 30, Roosikrantsi 4c, Väike-Karja 7 jt) ning ümberehitusi Tallinna vanalinnas.
Kuraator Mait Väljas. Kujundaja Marge Pervik-Kaal. Näitus jääb avatuks 13. veebruarini 2011.

Viimast nädalat on avatud suure saali näitus SOOME ARHITEKTUUR  08/09 (viimane lahtioleku päev on pühapäev, 19. detsember). Ülevaatenäitus sisaldab paremikku Soome ehitistest, mis on valminud aastatel 2008-2009.

ILMUNUD ON ARHITEKTUURIKALENDER 2011
Arhitektide grupipilte 1970. - 1980. aastatest. Eesti Arhitektuurimuuseumi väljaanne. Odavaim hind 20 krooni vaid muuseumist ostes.       

Alates 15. detsembrist aasta lõpuni toimub ARHITEKTUURIMUUSEUMI TRÜKISTE SOODUSMÜÜK.
Viimane võimalus osta arhitektuurialast kirjandust kroonide eest!

Arhitektuurimuuseumi lahtioleku ajad pühade ajal:
23. ja 31. detsembril on muuseum avatud 11.00–15.00.
24. – 26. detsembril ja 1. jaanuaril on muuseum suletud.

Fotol: Erich Jacoby. Arhitekti oma maja. 1923–1924. Foto: Martin Siplane

Eesti Arhitektuurimuuseum
Lisatud 15. detsembril 2010