IKT areng on kogumiku koostajate hinnangul küll kiire, kuid siiski üsna hästi prognoositav. Enamik 2018. aastaks masskasutusse jõudvaid tehnoloogiaid on maailma tipplaborites juba praegu olemas.
Eesti praegune IKT võimekus jääb maailma juhtriikide omast maha, seega ta peab oma IKT võimekust uutes ja olulisemates IKT arengusuundades tugevdama.

Eesti peab kogumiku koostajate soovitusel suurendama IKT sektori tööjõupakkumist ja parandama samal ajal IKT kõrghariduse kvaliteeti. Eestis tuleb välja arendada mitu uut IKT kompetentsivaldkonda, nagu teenuste internet ja Grid, uued baastehnoloogiad mikroelektroonika ning bio- ja nanotehnoloogia kokkupuutealadel, sidesüsteemide integratsioon ning IKT süsteemide alternatiivsed teoreetilised alused.

Eesti IKT kõrghariduse kiireks rahvusvahelistumiseks tuleb Eestisse tuua korraga viis-kuus tugevat välisprofessorit või välismaal töötavat Eesti arvutiteadlast, et Eestile olulistes, kuid seni nõrkades IKT kompetentsivaldkondades oleksid tugevad spetsialistid.

Lähiaastail astuvad Eestis kõrgkoolidesse väikese sündimusega põlvkonnad, mistõttu üliõpilaste hulk väheneb märkimisväärselt. Arvestades, et IKT kasutuselevõtu potentsiaal eri valdkondades eeldab piisava erialase ressursi ja võimekuse olemasolu ning püsivat nõudlust IKT-spetsialistide järele, siis on praegusegi taseme hoidmiseks uuringu koostajate hinnangul vaja IKT erialadel märkimisväärset hulka välisüliõpilasi.

Olenemata sellest, kas nutikamad välisüliõpilased leiavad hariduse omandamise järel rakendust Eesti ettevõttes või naasevad kodumaale, toetab üliõpilaste vahetus omakorda ka Eesti majanduse, eriti IKT ettevõtete rahvusvahelistumist.

IKT sektoril on Eesti majanduses väike osa, kuid IKT roll ühiskonna ja majanduse arengus on sellest hoolimata väga suur. IKT panus majanduse arengusse avaldub kogumiku koostajate sõnul tootlikkuse kasvus, mis saavutatakse IKT kasutuselevõtuga kõigis majandusharudes.

Ettevõtjad tõid arenguseire raames Eesti IKT sektori arengus olulise puudusena esile rahvusvahelise tootearenduse ja müügi oskusega inimeste ning kogemuste vähesuse.
Valdkonnad, millele Eestis tuleb IKT kasutuselevõtul keskenduda, on uuringu kohaselt haridus, tervishoid, tööstus, energeetika, finantsteenused ning IKT turvasüsteemid.

Olulisemad väljakutsed Eesti arengus on töötada välja uusi IT-lahendusi, mida müüa ka teistele riikidele. Üks võimalus analüüsida valdkonna strateegilisi valikuid ja nendega seotud IKT kasutamise viise on kogumiku koostajate hinnagul koostada IKT kasutuselevõtu kohta pikemaajalised teekaardid.

Allikas: BNS Lisatud 23. detsembril 2010