Edrene töötuba - standardid ja koosvõime


Avaldaja:Kadri Stenseth30. Märts 2009

25.-27. veebruarini toimus Hollandis Leideni linnas järjekordne Haridusvaldkonna Repositooriumite Võrgustiku (Educational Repositories Network – EdReNe - http://edrene.org/) töötuba. EdReNe võrgustikus osalevad õpetajad, kirjastajad, repositooriumite haldajad ja ministeeriumite esindajad mitmetest Euroopa maadest.

Standardid ja koosvõime (standards and interoperability) vaadatuna õpetajate, õppematerjalide loojate, repositooriumite haldajate ja ametnike seisukohalt.

 

25.-27. veebruarini toimus Hollandis Leideni linnas järjekordne Haridusvaldkonna Repositooriumite Võrgustiku (Educational Repositories Network – EdReNe - http://edrene.org/) töötuba.

EdReNe võrgustikus osalevad õpetajad, kirjastajad, repositooriumite haldajad ja ministeeriumite esindajad mitmetest Euroopa maadest.

 

Seekordne töötuba oli teine standarditele ja koosvõimele pühendatud temaatiline töötuba.

 

Alustuseks, milleks need standardid üldse vajalikud on? Eks ikka selleks, et toetada õppeprotsessi. Õppeprotsessi aluseks on õpiväärtuste ahel (educational value chain) ehk õpiobjekti elutsükkel. Lihtsalt öeldes luuakse tarkvara vahenditega õpiobjekt, mis avalikustatakse repositooriumis ja mille kasutaja leiab otsingu/sirvimisega läbi kohaliku kasutajaliidese. Kasutaja/õpetaja kohandab õpiobjekti ning kasutab seda oma e-õppe keskkonnas.

 

Et õpiväärtuste ahel toimiks, peavad kõik seotud osapooled: õpetajad, õppematerjalide loojad, repositooriumite haldajad ja ametnikud toimima ühtsetel alustel ehk kasutama standardeid, mida erinevad infosüsteemid toetavad.

 

Standarditest ei saa me üle ega ümber. Iga tegevuse või protseduuri kohta on olemas oma standard:

Andmete kogumine teistest repositooriumitest: OAI PMH, SWORD

Õpiobjekti metaandmete standard: IEEE-LOM

Õppematerjalide otsing repositooriumist: SRU/SRW (CQL)

Tunnikava koostamise standard: IMS learning design

Õpiobjekti sisupaketi standardid: SCORM / QTI /IMS /

Märksõnastiku/tesauruse standardid: XVD, VDEX, ZTHES, SKOS

Autentimise standardid: SAML2.0/ openID

Jne,jne.

 

Lühike kokkuvõte arengutest teistes Euroopa maades nagu Norra, Taani, Holland:

-         Ühtne autentimine riigi kõikidesse haridussüsteemidesse.

-         Repositooriumi materjalide otsing toimub e-õppe keskkonnas.

-         Õpetaja saab e-õppe keskkonnas sooritada õppematerjalide otsingu repositooriumis ning koheselt saadud tulemused kopeerida oma kursuste juurde, tulemusi grupeerida ja salvestada neid erinevatesse kaustadesse.

-         Repositooriumite metaandmeid kogutakse kesksesse serverisse / repositooriumisse, kus need indekseeritakse (kiirem otsing).

-         Õpetaja lisab materjali repositooriumisse oma e-õppe keskkonnast otse. Impordi ajal tehakse materjalist sisupakett.

 

Töötubades keskenduti järgmistele teemadele:

Standardid:

Kuidas sobivad kokku standardid ja web2-ideoloogia? Kas standardid peaksid web2-st üle võtma keskendumine inimestele ja kogukondadele? Lisaks suurendab web2 kogukonna ideoloogia jagamise harjumust, mis ei ole siiani hästi juurdunud õpetajate hulgas.

 

Standardite vananemine ja standardite tekkimine. Tänapäeval tuleks võtta standardiks see formaat, mida kasutatavad paljud, mitte püüda luua standardit nö käsu korras ülevalt alla. Heaks näiteks on pdf-formaat, millest sai 10 aastat peale tema loomist dokumendi standard.

 

Autentimine:

Hetkel peetakse juba loomulikuks, et haridusvaldkonna infosüsteemide kasutamisel toimub sisselogimine ainult ühes keskkonnas – ülejäänud keskkondadesse logitakse kasutaja sisse automaatselt.

Ühtse autentimise juurutamine on töömahukas ja kallis, kuna tavaliselt ei saa olukorda lahendada ainult ühe protokolli kasutamisega. Üks suurimaid probleeme on kirjastaja piiratud kasutamisõigustega e-õppematerjalide autentimise haldamine: juhul kui kool on ostnud oma õpetajatele ühe õppematerjali kasutamise õiguse 10 korda. Kes peab arvet  iga õpetaja ja tema materjali kasutamise kordade üle?

 

Õppematerjalide tootjad – riiklikud institutsioonid, õpetajad ja kirjastajad:

Probleem: kirjastajad ei kasuta standardeid, kuna see ei ole neile äriliselt kasulik.

Kirjastajad müüvad õppematerjale tihti koolile otse ning kool ei nõua standardite kasutamist, kuna ka koolile ei too standardite nõudmine mingit kasu.

Üldine järeldus: turumajandus ei toeta standardite kasutamist. Kuidas lahendada olukorda?

Tuleks kehtestada riiklikul tasemel, et kirjastajad kasutavad standardeid.

 

Ettekandega esines võrgustiku uus liige Suurbritanniast:

http://teachable.net

Äriidee: õpetajad laevad keskkonda enda tehtud õppematerjale ja teenivad raha selle pealt, kui keegi laeb alla/ostab nende materjale. Kõik õppematerjalid on tehtud Creative Commons Non-Commercial Attribution Share Alike  litsentsi alusel. Kasutajal on võimalik õppematerjali kohandada enda vajadustele – enamik õppematerjale on loodud MS Word või Powerpoint programmiga. Kasutajad saavad keskkonnast alla laadida materjale väikese tasu eest – 1 materjal maksab keskmiselt 1 nael. Õppematerjali loonud õpetaja teenib ca 50% summast, mis kasutajad maksavad laadides alla tema loodud õppematerjali.

 

Õpetaja harjumuste kaardistamine

Missugune on nö tavalise õpetaja käitumise repositooriumi kasutajana? Repositooriumi edukuse võti peitub selle äraarvamises ning repositooriumi timmimises õpetaja soovide järgi.

 

Missuguseid õppematerjale vajab õpetaja tegelikult? Õpetaja tahab õppematerjali nö „põhjasid” või malle, kus ta täidab nö lüngad ning saab kiire vaevaga ja intuitiivselt kohandada õppematerjali vastavalt enda vajadustele. Õpetajad tahavad õpiobjekti sisu natuke muuta, mitte luua uusi õpibojekte. Õpetajad tahavad tegelikult talle tuntud programmidega tehtud õppematerjale kohandada natuke vastavalt enda vajadustele – ms word, powerpoint, wimba create, hotpotatoes valmistestid. Tunnikava kui õppematerjal õpetajaid väga ei huvita.

 

Üldised järeldused: probleemid inimestega on raskemini lahendatavad kui tehnilised probleemid. Näiteks, kuidas panna õpetajaid oma õppematerjale jagama. (Praegu on uus trend, et koolid sunnivad õpetajaid materjale avaldama, mitte õpetajad ei jaga oma materjale personaalselt nagu vanasti.) Mida teha, et õpetaja ei peaks metaandmete täitmist liiga mahukaks.

 

Võrgustiku partnerid Hollandist esitlesid edukalt toimivat vahendit: Wimba create:

http://www.wimba.com/products/wimba_create/

         Word-plugin;

         Teeb wordi dokumendist sisupaketi – tulemus näeb välja nagu veebileht;

         Sisaldab metaandmete vormi ja täidab automaatselt hulga metaandmeid kasutaja profiili järgi;

         Inglisekeelne kasutajaliides;

         Väga lihtne kasutada;

         Salvestab õppematerjali automaatselt scorm või ims sisupaketiks;

 

Repositooriumid:

Kasutajapoolne suurim probleem ongi kasutaja oskamatus leida repositooriumist üles soovitud materjale. Otsing ise ei tohi olla liiga keeruline – tavaline õpetaja ei kasuta rohkem kui kahte filtrit ning samas peavad otsingu tulemused vastama õpetaja soovidele. On isegi tehtud otsingu abilisi kasutajale, aga tavaline õpetaja ei kasuta neid.

 

Sellest lähtuvalt peaks repositooriumil olema lihtne kasutajaliides, mille kasutamaõppimine on lihtne ja intuitiivne ning mille teistkordsel kasutamisel meenuvad soovitud tegevused kiiresti.

 

Repositooriumi materjalide metaandmete kvaliteet peab olema hea ning otsingufiltrid peavad tagama kasutaja soovitud tulemuste leidmise.

 

Euroopa kontekstis eelistatakse õppematerjale, mis reisivad hästi (travel well) ehk keelest sõltumatuid kvaliteetseid e-õppematerjale.

 

Kuigi me Eestis ei saa kiidelda oma arengutega standardite ja koosvõime osas võrreldes teiste Euroopa maadega, saame me teiste vigadest ja kogemustest õppides arendada kohalikku haridusvaldkonda valutumalt.

Haridus- ja Noorteamet