Autoriõigused internetis

EdReNe töötuba 23. – 26. märts 2009, Warwick, Suurbritannia

Hetkeolukord: autoriõiguste rikkumine internetis vohab ning hetkel ei ole mehanisme, kuidas sellele piir panna. Autoriõiguste rikkumist soodustavad mitmed web2 tehnoloogiad: youtube videod, sotsiaalsed võrgustikud ja failide jagamine jne.

Kuidas suhestub antud olukorda õpetaja, kes ühelt poolt on probleemidest teadlik, kuid samas on jõuetu olukorra ees.

Ettekannetes väljendati arvamust, et autoriõiguste teemat ei võeta koolis tõsiselt. Õpetaja ignoreerib probleemi teadlikult ning ei loe talle saadetud infomaterjale teema kohta. Toodi välja ka näiteid Inglismaalt, kus mõnedki koolijuhid olid saanud ebameeldiva üllatuse osaliseks avastades postkastis kopsaka arve materjali kasutamise eest ilma autoriõiguseta. Lugu ise oli üsna süütu: õpilane oli kopeerinud internetist materjal, millele oli sisse ehitatud jälgimisseade. Kool oli õpilase autoriõigusi rikkuva teose avaldanud kooli veebilehel. Jälgimisseadega fail ühendus emafirmaga ning teavitas enda õigusvastasest kasutusest.

Grupitöö järeldused probleemide kohta:

• Autoriõigused internetis ei ole eraldiseisev teema – ta on seotud e-kirjaoskusega, e-turvalisusega.

• Kuna õppekava ei reguleeri autoriõigusi, siis sellele teemale ei pöörata koolis piisavalt tähelepanu.

• Õpetajatel ei ole otsest kohustust teemaga tegeleda.

• Rahvuslike ja kohalike strateegiate puudus.

• Tehnoloogia muutub pidevalt.

Kuidas olukorda lahendada:

• Teha ärimudel, mis pakuks selgeid lahendusi

• Koolis on selgelt jaotatud, kelle vastutus ja kohustus on autoriõiguste teemaga tegelemine ja rikkumiste jälgimine.

• Juhendmaterjalid peavad olema lihtsad, selged ja ühesed.

• Repostiooriumid peavad sisaldama autoriõigustega seotud töövahendeid.

• Kirjastajatele peavad olema suunavad juhised.

• Õpetajatele peavad olema suunavad juhised.

• Tuleks saavutada käitumisparadigma muutus (nt nagu kiivri kandmine jalgratturitel).

• Teavitamise kampaaniad.

• Tänapäeava kasutajad on pigem loojad kui tarbijad.

Huvitava ettekande tegi Adam Bates, Encyclopedia Britannica. Britannica oli algselt raamatukogus kasutatav andmebaas. Internetiajastu arenedes paistis, et raamatukoguhoidja poolt kooli raamatukokku ostetud Britannica sinna ka kiratsema jäi ning õpilased ja õpetajad entsüklopeediat ei kasutanud. Olukorrast välja tulemiseks toimus Britannicas täielik strateegia vahetus: entsüklopeedia sisu hakati edastama nende kanalite kaudu, mida õpilased ja õpetajad kasutavad, mitte vastupidi. Sellega kaasnes ka litsentside ümbertegemine vastavalt kasutaja harjumustele – kuna õpetajad tahavad õppematerjali sisu kombineerida, on lubatud Britannica sisu avaldamine ka väljaspool kooli kodulehte hariduslikel eesmärkidel. Britannica käsitleb seda kui tasuta reklaami, kuna nende tellimusi uuendab 99% kasutajatest.

Britannica tugevusteks kasutajate hoidmisel on keskkonna sisu pidev uuendamine – nädalas muudavad toimetajad 50 000 sõna. Britannica keskkonnas hoitakse ainult hetkel aktuaalset versiooni ning kasutajad, kes soovivad säilitada mingi hetke informatsiooni, peavad sellest endale koopia tegema. Näiteks vahetuvad presidendid, muutuvad tehnoloogiad jne.

Tulevikusuunana saavad kasutajad varsti ise Britannicat täiendada, pakkuda välja uusi teemasid, lisada teemaga seotud videosid ja pildimaterjale. Et asi ei läheks wikipediaks, peavad toimetajad kasutjate materjalid enne avalikustamist kinnitama.

Sellega seoses on mõeldud õpetajatele – Britannica sees antakse õpetajatele töövahendid – õpetaja saab ise kokku panna õppematerjali sobiva sisu ning salvestada selle talle sobivasse formaati.

Järeldused: kasutajaid/õpetajaid ei saa takistada, kirjastajal endal tuleb reegleid muuta ja kohaneda.

Väga kasulik oli ettekanne Creative Commons (cc) litsentsidest, esitajaks Prodromos Tsiavos, London School of Economics.

Tänapäeval ei kehti enam varasem autoriõiguste ahel. Kui varem autoriõiguste ahela lõpppunktiks olev tarbija lihtsalt tarbis omandatud toodet, siis nüüd tarbija hakkab toodet ümber tegema, mis pikendab ahelat. Sama kehtib ka kasumi jada kohta.

Litsentsipoliitika on vaja välja töötada lähtuvalt toote realiseerimise soovist. Kui eesmärgiks on toote levitamine (hariduses e-õppematerjalide levitamine), siis on ka soovitav valida vastav ärimudel ja litsents.

Kõige paremini ühilduv cc-litsents on cc_by_sa, kuna see sobib wikipediaga.

Kui tulevikus on soov toodet müüa, tuleks kasutada: cc_by_nc.

Kui on soov materjali levitada, siis selleks sobib kõige paremini: cc_by_sa.

Nagu ikka EdReNe töötubades saab hulga teadmisi mujal maades tehtud sarnaste ettevõtmiste kohta:

Suurbritannia:

Projekt: Web2Rights - http://www.web2rights.org.uk/ - teadlikkuse tõstmine autoriõiguste teemadel Web2 keskkondades. Lisatud on ka konktreetsed skeemid, kuidas lihtsate jah, ei küsimustega kindlaks teha materjaliga kaasnevaid autoriõigusi

http://www.cleo.net.uk/resources/index.php?ks=3&cur=15 – tasuta haridusteemalised videomaterjalid

http://www.shapesoftime.net/pages/viewpage.asp?uniqid=352 – autoriõigused ja õppematerjalid

Taani:

http://www.forskningsnettet.dk/da/jura - õppematerjali tüüpide kaupa põhjalikult nendega seotud autoriõigustest. Lisaks on võimalik nõu küsida ekspertide käest.

http://www.laerit.dk/videotitler/lovlige%20materialer%20i%20undervisningen/ - lühifilmid, mis on seaduslik ja mis mitte autoriõiguste vallas.

Saksamaa:

http://www.lehrer-online.de/recht.php?sid=26004014013088695423857955795690 – Saksamaa koolielu portaal

Norra:

http://www.clara.no/ - autoriõiguste portaal

Rootsi:

http://kollakallan.skolverket.se/ - tõlkes: kontrolli allikat – portaal õpetajatele internetiturvalisusest ja materjalide kasutamisest internetis.