Edrene töötuba - repositooriumite strateegiad


Avaldaja:Kadri Stenseth30. September 2009

Edrene töötuba repositooriumite teemadel.

Repositooriumite strateegiad

 

EdReNe töötuba 17. – 18. september 2009, Sestri Levante, Itaalia

 

Seekordseks võõrustajaks oli Sestri Levantes paiknev Giunti Labs, kes on Euroopa üks tuntumaid e-õppega seonduva tarkvara tootjaid.

 

Tutvustati Iirimaa uut haridusportaali http://scoilnet.ie, mis paljuski sarnaneb meie Koolielu uue portaaliga.

 

Taanis on arendamisel uus kodutööde portaal, mis peaks valmima augustis 2010. Ärimudeliks on kirjastajates huvi äratamine. Kui õpilastele meeldivad kirjastuse materjalid, siis ostetakse neid hiljem suurel hulgal. Ostjaks on näiteks kool. Kodutöid pakutakse väikeste moodulite kaupa, et õpilast mitte üle koormata. Hetkel on käimas hea nime konkurss. Kuna kõik õpilased vihkavad kodutöid, peaks portaali nimi olema seotud harjutamise mitte kodutöödega.

 

Suurbritannias on kohe-kohe valmimas kasutajate materjalidel põhinev andmekogu, mis sisaldab 20 000 materjali, mis kõik on loodud cc litsentsi alusel.

 

Smart tehnoloogiate ettekandes puudutati lühidalt viimaseid arenguid: nimetatud tehnoloogia võimaldab reguleerida õpilaste läptopide kasutust tunni ajal – näiteks on võimalik ära keelata ära emaili programmid. Lisaks on Smart toonud turule tasuta lihtsa veebipõhise notebook-tarkvara.

 

Eugenijus Kurilovas esines väga huvitava ettekandega e-õppematerjalide kvaliteedinõuetest. Tegemist EQNet projekti raames valminud e-õppematerjali kvaliteedi kaardistamise projektiga, kus vaatluse all on nii tehnilised, sisulised kui muud kriteeriumid. Projekti jooksul peaks valmima töövahend, mille abil peaks kvaliteedi kriteeriumite määramine toimuma automatiseeritult.

 

Will Ellis jaAndrew Kitchen esinesid samuti huvitava ettekandega Becta tööst ja Suurbritannia üldhariduse suundadest. Igas inglise koolis peab olema olema kasutusel e-õppe keskkond. Keskkonna valik on kooli enda otsustada. Samuti töötab Becta ärimudeli kallal, mis muudaks repositooriumite ja e-õppekeskkonda toimimise autonoomseks ning poliitilistest muudatustest mittemõjutatavaks. Projekti iseloomustamiseks sobib kogu keskkonna vaatlemine keeruka ökosüsteemina, mille komponentideks on sisu loomine, autoriõigused, võrkude ühendus, autentimine jne.

Lisaks puudutas Will Ellis Bectast problemaatikat sisuhalduspakettide standardite mitmekesisuse ümber. Hetkel on puudu mehanism, mis suudaks erinevaid standardeid ühildada. Inglismaal on sellise projektiga algust tehtud, kuid projekt rahvusvaheliseks muutmine oleks ainult tervitatav.

 

Töögrupis arutasime edrene keskkonnas avaldatud riikide hetkeolukorda repositooriumite seisukohalt. Kuna kõikide maade hetkeolukorra aruanded on erinevad, siis tuleks igal maal aluseks võtta sarnane mall, mille alusel saaks olukorda kirjeldada. Muudes maades on tendentsiks repositooriumite ning e-õppematerjalide paljusus. Jõudsime grupis järeldusele, et hetkeolukorra kirjeldamise mall peaks kindlasti sisaldama järgnevaid alalõike:

Riiklik poliitika repositooriumite kohta (kas repositoorium on tekkinud alt-üles initsiatiivil või riikliku korralduse tulemusena)

Kuidas vastab repositoorium standarditele?

Kuidas toimub repositooriumi rahastamine?

Missugune on repositooriumi koosvõime teiste andmekogudega (klastrid)?

Kuidas on repositoorium seotud riikliku õppekavaga?

 

Üldise aruteluna toimus Edrene white paper kommenteerimine. Osalejad soovitasid täpsustada sihtgrupi vajadustele suunatud vaatevinklit – kirjutada rohkem otsustajate poole pöördudes.

 

 

 

 

 


Haridus- ja Noorteamet