21. sajandi õpilase oskused


Avaldaja:Kadri Stenseth01. Detsember 2009

Michael Wagneri ettekanne mänguteoorial põhinevast e-õppest Edrene seminaril 18. novembril 2009 Linzis, Austrias.

Michael Wagneri ettekanne mänguteoorial põhinevast e-õppest Edrene seminaril 18. novembril 2009 Linzis, Austrias.

Michael Wagner tutvustas 21. sajandi kooli, mis põhineb järgnevatel märksõnadel:

 

  • media convergence – meedia sulandumine. Erinevate meediatüüpide sulandumine toimub inimeste/õpilaste peas, mitte arvutis.
  • participatory culture – osaluskultuur. Inimesed, eriti noored, osalevad sisu tootmises. Sellest ka tarbija (consumer) asemele tulnud mõiste procumer (tootev kasutaja). Noored toodavad meediat nagu muuseas. On arenenud täiesti uus kultuur, kus kasutamine ja tootmine toimub käsikäes.
  • collective intelligence – kollektiivne intelligents. Selle all ei mõelda ühte suurt üldist teadmust, vaid igaüks lisandub oma individuaalsusega.

 

21. sajandi klassiruumis iseloomustavad õpilasi järgnevad oskused (11):

 

1.  eksperimentaalne mäng – oskus katsetada ja lahendada erinevaid probleeme sarnaselt arvutimängudega.

2. mäng identiteetidega – oskus vahetada ja kasutada erinevaid identiteete sujuvalt.

3. modelleerimine ja simulatsioonid – oskus konstrueerida reaalsete protsesside dünaamilisi modelle, neid kasutada ja analüüsida.

4. sisu taastootmine – remix – oskus erinevaid meediaid loominguliselt kokku panna ja uut sisu toota. Siin tekivad loomulikult autoriõiguste küsimused.

5. adaptiivne multitasking – oskus erinevates keskkondades näha globaalseid omadusi ning igal ajahetkel detailidele keskenduda.

6. hajutatud tunnetus - distibuted cognition – oskus loominguliselt erinevate süsteemidega suhelda, mis teeb võimalikuks edasise kognitiivsete oskuste arenemise.

7. kollektiivne intelligents- oskus kasutada kollektiivset teadmist ühise eesmärgi saavutamiseks. Näide Wikipedia. Kogu teadmiste ja hariduse mõte on muutunud. Ülikooli professor ei ole enam tark. Wikipedia on hetkel usaldusväärsem kui Bbritannica entsüklopeedia.

8. info valideerimine – oskus eristada õiget ja valet infot. Õpilane peab teadma, et Wikipediat ei saa täielikult usaldada. Tõde on tõenäosuse levitamine.

9. ülemeedialine navigeerimine - transmedial navigation – oskus veebipõhise meedia piire ületada.

10. infovõrgustikud - networking – oskus, otsia ja leida infot võrgustike kaudu veebis.

11. alternatiivsete normidega tegelemine - deal with alternative norms – oskus, aru saada enda jaoks võõrastest normidest ning nendega kohaneda. Näide: Maatriksi filmist aru saamiseks, peab teadma selle kultuuri meie jaoks alternatiivseid norme.

 

Samuti kehtivad klassiruumis järgmised põhimõtted:

Põhimõte 1

Ei ole õpetajaid – kõik on õpilased. Näiteks hakkavad lapsed ise õppima jaapani keelt jaapani subkultuuri ajel. Nad õpivad asju, mida koolis ei õpetata. Austrias õpivad paljud lapsed soome keelt subkultuuri mõjul. Kool ja formaalne haridus kaotavad mõtte.

Võrgustikes tekib spetsiifiline teadmine. Näide: lamp parties – arvutihuviliste võrgustike peod, kus pannakse paari tunniga üles 8000 arvutist koosnev võrgustik. Seda ei suudaks isegi maailma suurimad it-firmad.

Klassis võib igal õpilasel olla mõni eriline oskus, teadmine on klassiruumis jagunenud.

 

Põhimõte 2

Oskuste muutumine tarbekaubaks - commoditization of knowledge -

Tehnoloogia muutub kasutaja jaoks nähtamatuks. Lastele ei ole tehnoloogiat vaja õpetada – nad on sellega üles kasvanud, nad ei pea tehnoloogiat tehnoloogiaks, vaid iseenesest mõistetavaks: Tehnoloogia on igal pool ja sellele on igal pool ligipääs.

 

Põhimõte 3

Standardiseeritud haridus on vilets haridus.

See on haridus “lameda” maailma jaoks. Koos standardiseeritud kasutajaliideste tekkimisega maailm globaliseerub. Näide: esimese astme klienditeeninduse kõnekeskused asuvad tihti Indias – nimetatud teenus on niivõrd standartne ja seega ka globaalselt osutatav.  Samuti võib tänapäeval kogu kontoritoe (sekretär jne) tellida Indiast.

Aga teatud asju ei saa standardiseerida – näiteks loovust.

 

Põhimõte 4

Mitte kooli, vaid elu jaoks õppimine.

 

Rohkem infot: http://www.appliedgames.at

 

Üheks teemaga tuntud tegelejaks maailmas on Henry Jenkins.

 

Haridus- ja Noorteamet