Eluslooduse mitmekesisus ja selle tutvustamine õppetöös
Arusaamine elusorganismide tohutust mitmekesisusest on igasuguse loodusteadusliku hariduse alussammas. Eestis on praeguseks ametlikult registreeritud enam kui 26 000 liiki erinevaid elusorganisme, kuid kui paljude liikide olemasolust on teadlikud meie koolilapsed – 100, 500 või koguni 1000 liigist? Ka looduskaitselised ideed muutuvad paremini mõistetavaks siis, kui teame, et on olemas nii tavalised kui ka haruldased liigid, väheste nõudlustega ja kitsalt kohanenud, keskkonnamuutusi hästi taluvad ja tundlikud taimed-loomad-seened.
Elusorganismide liikide tutvustamine õpilastele võib olla kuiv faktide ülesloetlemine või siis atraktiivne, uusi teadmisi ja oskusi pakkuv praktiline tegevus. Sellise tegevusena pakume välja kodukoha ümbrusest kogutud eksemplaride/isendite määramist (määramisest pikemalt). Määramise käigus tehakse kindlaks vaadeldava isendi liigiline kuuluvus, st leitakse talle vastav liiginimi. Liiginime teadmine on väga oluline, kuna iga nimega seondub suur hulk informatsiooni selle liigi kohta, nt saame liiginime kaudu teada, kas antud liigi isendid on söödavad või mürgised, kus nad kasvavad, kui laialdaselt nad levivad ja kas nende leidumine antud kohas võiks anda täiendavat infot selle paiga mingite keskkonnatingimuste kohta (nt viidata õhusaastuse, liigniiskuse, lubjarikkuse jms esinemisele selles kohas).

Eri tüüpi määrajad
Traditsiooniliselt on kasutusel olnud paberkandjal – raamatute või artiklitena – esitatud määrajad. Nende abil määramine on aga valdavalt jäänud spetsialistide tegevuseks, kuna vähese kogemusega kasutaja põrkub mitmete takistustega. Näiteks rakendatakse määrajates väga ulatuslikult erialaseid oskussõnu, mille tähendus pole tavalisele inimesele arusaadav; määrajad võivad olla üles ehitatud raskesti märgatavate või määratletavate tunnuste kasutamisele, ja lõpuks napib raamatutes alati ilusaid ja ilmekaid illustratsioone. Digitaalsete, arvutipõhiste määrajate puhul on võimalik neid raskusi vältida. Näiteks saab määraja tekstis esinevate teaduslike terminite puhul lisada otselinke selle termini seletusele või illustratsioonile. Võimalik on lisada arvukalt mitmesuguseid lisamaterjale (jooniseid, fotosid, kirjeldusi) nii igale määrajas esitatud väitele (ja vastuväitele) kui ka määramise lõpptulemuseks olevatele liiginimedele. Koostatud on ka selliseid interaktiivseid määrajaid, kus määraja kasutaja saab ise valida, milliseid ja millises järjestuses tunnuseid vaadelda, seega on võimalik vältida uuritaval eksemparil puuduvaid tunnuseid.

Eestikeelsed digitaalsed määrajad kõigile
Viimase kahe aasta jooksul oleme rahvusvahelise loodusharidusliku projekti KeyToNature raames koostanud mimeid digitaalseid, interaktiivseid määrajaid, mida saaks edukalt kasutada õppetöös Eesti loodusliku mitmekesisuse tutvustamiseks. Hetkel on võrgus vabalt saadaval viis erinevat määrajat, neist tutvustan lähemalt kahte.

Eesti eFloora: Puud, põõsad ja rohttaimed
sisaldab ligi 1100 taimeliiki Eestis registreeritud enam kui 1500 liigist. Puude ja põõsaste osas käsitletakse – kooliõpetajate palvel – kodumaiste ja naturaliseerunud liikide kõrval ka parkides ja aedades sagedamini kasvatatavaid võõrpuuliike. Määrajast on välja jäänud mõned väga haruldased taimed ning mõnede taimeperekondade sellised liigid, mille süstemaatiline käsitlus on vaieldav ning taksonid raskesti eristatavad ka spetsialistide jaoks (nt hunditubakate, kibuvitsade, kortslehtede, pajude, viirpuude ja võilillede osad liigid). Määraja on esitatud kahel erineval kujul: dihhotoomse määrajana ning tabeli kujul, kust saab teha mitmetunnuselisi päringuid. Alustamiseks sobib hästi dihhotoomne määramistabel. See on üles ehitatud kahe vastandliku väite (vaatlemist vajavate tunnuste) esitamisena, kusjuures mõlemad väited on illustreeritud värvipiltidega. Määraja kasutajal tuleb otsustada, kumb väide kirjeldab määratavat isendit tõepärasemalt. Valitud väide viib järgmise väidete paari juurde jne jne, kuni lõpuks viib sobivaks tunnistatud väide liiginimeni. Olles määranud vaatluse all oleva isendi (saanud teada tema liiginime), on võimalik edasi minna selle liigi infolehele, kus esitatakse liigi lühikirjeldus koos talle sobiva kasvukoha iseloomustusega, arvukalt värvipilte (võimalus neid pilte arvutiekraanil suurendada!) ja liigi Eesti levikukaart.

Mitmetunnuseliste päringute tabel
annab kasutajale enam mänguruumi, kuid nõuab ka rohkem oskusi. Selle abil saab ise koostada soovitud sugukondade või perekondade liikide loetelusid, aga ka liigirühmi valitud tunnuste alusel, seejärel aga nende rühmade (perekondade, sugukondade) dihhotoomseid määrajaid. Näiteks võime valida tunnuse ”õied sinised”, koostada kõigi Eestis leiduvate siniste õitega taimede loetelu ja lõpuks selle rühma määramistabeli.

Eesti epifüütsed suursamblikud 
käsitleb kõiki Eestis puudel kasvavaid suursamblikke (kokku 111 liiki). Ülesehitus on sarnane Eesti eFloora dihhotoomsele määramistabelile, samuti on koostatud kõigi liikide infolehed koos värvipiltidega, iseloomulike tunnuste ja kasvukohanõudluste kirjeldustega ning levikukaardiga.
Kuna samblikud on üldiselt vähetuntud organismid ning neid kirjeldatakse ja iseloomustatakse hoopis teistsuguste tunnustega kui taimi, siis on soovitav – mainitud määraja kasutamise hõlbustamiseks – eelnevalt tutvuda mõnede erialaste terminite ja töövõtetega, mida demonstreeritakse lühikeses elektroonilises õppetükis "Mida võiks teada samblikest?". Viimane on esitatud Eesti epifüütsete suursamblike määraja ühe lisana, kuid muidugi võib seda käsitleda ka iseseiva lühikese õppevahendina samblike tutvustamisel (NB! varuge kannatust – hetkel kulub samblike õppevahendi allalaadimiseks võrgust mitukümmend sekundit; õppevahend on interaktiivne – viies kursori slaididel märgitud käemärgile ilmuvad täiendavad tekstid).

Kuidas määrajaid praktiliselt õppetöös rakendada?
Järgnevalt mõned soovitused õpetajaile, kes esmakordselt tahaksid proovida digitaalsete määrajate kasutamist tunnis.
1. Õpetajal tuleks välja valida määraja, mida ta soovib koolitunnis koos õpilastega kasutada.
2. Õpetaja peaks enne tundi põgusalt tutvuma valitud määraja ülesehituse, võimalike kasutamisvõtete (NB! loe tähelepanelikult läbi iga määraja juures toodud “Olulised juhtnöörid”) ja määrajas kasutatud tunnustega.
3. Õpetaja peaks varuma ise või innustama õpilasi koguma määramisele tuleva organismirühma näidiseid (nt puude ja põõsaste oksi koos lehtede ja õite/viljadega, samblikueksemplare).
4. Tuleb leida võimalus internetiühendusega arvutite kasutamiseks. Õpilased võivad määrata nii üksi kui ka kahe-kolme kaupa ühe arvuti taga.
5. Tunni ajal leiavad õpilased valitud interaktiivset määrajat kasutades nime näidistele, mille nimi (liigiline kuuluvus) ei olnud neile varem teada. Õpetaja peaks määramisprotsessi jälgima ja vajadusel suunama, kuid kindlasti mitte ise õpilaste eest määrama.
6. Peale liiginime selgumist tuleks kindlasti tutvuda liigi infolehega.

Mõned õpetajad (nt. Urmas Tokko Tartu Tamme Gümnaasiumist ja Pilvi Ailt Võhma Gümnaasiumist), kes on juba digitaalseid määrajaid õppetöös kasutanud, jagasid oma tähelepanekuid ettekannetepäeval ”Digitaalne taimetark – uus lähenemine loodushariduses” 29. septembril 2009. a. Tartus. Nende ettekannete slaidid on samuti vabalt saadaval.

Senised kogemused näitavad, et õpilastele tõepoolest meeldib nii kokkupuude loodusliku materjaliga kui ka praktiline tegevus (määramine), eriti meeldib neile võimalus ”tõsiselt” töötada arvutiga. Probleemiks võib kujuneda õppekavade ülekoormatus ja ajanappus tundides. Määrajate kasutamist õppetöös on tõenäoliselt lihtsam korraldada looduskallakuga klassides, kus bioloogia tunde on rohkem, kuid võimalik on leida ka teisi lahendusi, nt kokkuleppel arvutiõpetajatega kasutada digitaalseks määramiseks hoopiski arvutiõpetuse tunde.

Aita kaasa määrajate täiendamisele-parandamisele – anna meile tagasisidet!
Kõik loetletud õppevahendid on koostatud rahvusvahelise loodusharidusliku projekti KeyToNature raames, Itaalia Trieste Ülikooli, Tartu Ülikooli ja Eesti Maaülikooli koostöös. Meile on väga oluline saada määrajate kasutamise kohta tagasisidet – millal ja kelle poolt määrajaid kasutati, mis meeldis, mis vajaks parandamist. Selleks on koostatud kaks küsimustikku, mida palutakse peale katsetamist täita. Üks küsimustik on põhjalikum, (vt. ankeet) mõeldud õpetajatelt hinnangu saamiseks, teine on lühike ja lihtne ning selle kaudu ootame õpilaste arvamusi (ankeet). 

Mõlemad küsimustikud on saadaval kas võrgus täidetavatena, doc-failidena (täidetud fail tuleb saata e-posti teel aadressil tiina.randlane@ut.ee) või pdf-failidena (tuleks välja trükkida, käsitsi täita ja posti teel saata: Tiina Randlane, Tartu Ülikool, ÖMI, Lai 38, Tartu 51005).

Lõpetuseks väike vihje
Just praegu, hilissügisel ja talvel, kui puudel-põõsastel on lehed langenud ja rohttaimed kuivanud, on õige aeg pöörata tähelepanelik pilk samblikele – iseäralikele sümbiootilistele organismidele, mida puude tüvedelt ja okstelt võib korjata ka kõige paksema lumega! Vt Eesti epifüütsete suursamblike määrajat ja õppetükki “Mida võiks teada samblikest”!

Tiina Randlane, Tartu Ülikooli Ökoloogia ja Maateaduste Instituut
Koolielu
Lisatud 25. novembril 2009