Miks GeoGebra nii populaarne on?
Dünaamilise geomeetria programmidega on võimalik muidu staatilised geomeetriajoonised „elama panna“. Näiteks joonestada kolmnurk, selle mediaanid ning mõõta mediaanide lõikepunktist kaugused ühe mediaani kummassegi otspunkti. Ja mis me näeme – üks kaugus on teisest kaks korda suurem. Ja kui nüüd „haarata“ kolmnurga tipust ja seda liigutada, siis näeme, et see kehtib ka teiste kolmnurkade puhul.

GeoGebra populaarsusele võib tuua mitmesuguseid põhjendusi. Järgnevas püüamegi neist veidi rääkida. Aspektid ei ole toodud tähtsuse järjekorras – nagunii on põhitähtsus nende koosmõjus. Majandussurutise tingimustes alustame rahast. GeoGebra kasutamine on tasuta. See argument on väga oluline hetkesituatsioonis kogu maailmas. Kui otsustajatel ehk õpetajatel, koolijuhtidel, haridusametnikel aga ka õpilastel on valida enam-vähem sama tasemega programmide vahel ja üks neist on tasuta, siis langeb valik üsna tõenäoliselt just selle kasuks. Vahel (või tegelikult sageli) juhtub, et  programmi looja huvi programmi vastu väheneb ja pole moodustunud ka töörühma, kus oleks piisavalt innustunud tegijaid. GeoGebra puhul tundub, et Markus Hohenwarteri (Linzi Johannes Kepleri ülikoolist) huvi on säilinud, ka on moodustunud küllaltki tugev arendusrühm. Olemas ja kasvamas on rahvusvaheline kogukond, kelle liikmed GeoGebrat kasutavad, materjale teevad ja neid ka teistele kasutada pakuvad. Hetkel kasutatakse GeoGebrat umbes 190 riigis. Eesti on kasutajate eesotsas – eriti suhtes elanike arvuga. GeoGebra on olemas ligi 50 keeles (tõlke eesti keelde tegi Jane Albre, näiteks lätikeelset ei paista veel olevat...).

GeoGebrat saab kasutada nii oma arvutist (olemas on nii Windowsi, Maci kui Linuxi variandid) kui ka veebist starditavana. Üks GeoGebra plussidest on see, et alustamiseks ei ole vaja kõrgetasemelisi arvutikasutusoskusi ning kasutajaliides on suhteliselt intuitiivne. Võib-olla on siin määravaks ka see, et GeoGebra arendamise alguseks olid tehnilised võimalused juba piisavalt head (nt. Java platvorm, aga ka interneti kiirus).

Eeltoodud aspektid on küll olulised, aga need ei omaks mingit tähendust, kui GeoGebra oleks nõrk programm. GeoGebra tõeline jõud tuleb sellest, et temaga õnnestub (vähemalt teatud määral) samaaegselt välja tuua ühe ja sama matemaatilise objekti erinevaid vaateid – graafiline, algebraline ja numbriline vaade on omavahel dünaamiliselt seotud. Muutes objekti ühes vaates, muutuvad vastavalt ka teised vaated. 

Selline lähenemine annab suured võimalused ja ka väljakutsed, mis paberi-pliiatsi-tahvli-kriidi puhul puuduvad. Tegelikult tulekski GeoGebra kohta öelda dünaamilise matemaatika programm (mitte pelgalt dünaamilise geomeetria programm).

GeoGebra rahvuslike instituutide tekkimine 
Eeltoodu kõlab suuresti kiidulauluna. Tegelikult on GeoGebralgi nõrgemaid külgi, erinevaid – ka ebaõnnestuvaid – kasutusvõimalusi, arutluskohti jpm.
GeoGebra võimalikult mõistliku kasutuse kindlustamiseks on loodud rahvusvaheline GeoGebra instituut, mille eesmärgiks on toetada ja koordineerida GeoGebra kursuste materjalide arendamist, kursuste korraldamist, GeoGebra edasist arendamist, õpetajatele online-abisüsteemi loomist, teadusprojektide kavandamist, kohalikel ja rahvusvahelistel konverentsidel esinemist. Instituudi eestvedaja on Zsolt Lavicza Cambridge'i ülikoolist. Loodud on ka ligi 20 regionaalset või rahvuslikku GeoGebra instituuti, kes oma piirkonnas püüavad samu eesmärke täita.

Lähiplaanis on selline instituut luua ka Eestis. Loomulikult pole plaanis mingi uut suurt asutust luua (pole need suured teisteski maades). Pigem on tegemist tuumikuga, kes näiteks Tiigrihüppe Sihtasutuse tiiva all tegutseda võiks. Meil on tegelikult ju hästi palju ära tehtud – meil on eestikeelne versioon, abimaterjalid, tunnimaterjale, oleme korraldanud GeoGebra-põhise õpilasvõistluse, kursusi, konverentsidel on tehtud GeoGebra-teemalisi ettekandeid. Meil on hulk õpetajaid, kes GeoGebrat mõistlikult kasutavad. Eesti GeoGebra instituudi abil oleks neid tegevusi võimalik veel paremini teha ja rahvusvahelist koostööd organiseerida. Seejuures on meie inimestel väga palju ka teistele maade inimestele öelda.
Muide, GeoGebra põhjamaade konverents toimub 2010. a. augustis Reykjavikis, Eesti õpetajad on seal väga oodatud.

Eesti GeoGebra instituudi tegevust on lubanud koordineerida Kristi Kreutzberg. Niisiis, kes on huvitatud GeoGebra instituudis kaasalöömisest, palun kirjutage Kristile Kreutzbergile (kristikr@gmail.com), Sirje Pihlapile (sirje@tiigrihype.ee) või allakirjutanule (eno@ut.ee).

Arvuti, aga ka GeoGebra mõistlikuks kasutamiseks on palju võimalusi, ebamõistlikuks ka. Püüame neil siis koos vahet teha!

Eno Tõnisson, Tartu Ülikooli Arvutiteaduse instituudi tarkvarasüsteemide lektor

PS. Just selle artikli kirjutamise ajal sain GeoGebra instituudist kirja, et GeoGebrale on omistatud mainekas Tech Award – auhind, mis antakse tehnoloogiarakendustele, mis on inimkonnale väljapaistvalt kasulikud. GeoGebra sai auhinna hariduse valdkonnas.

Koolielu
Lisatud 2. detsembril 2009