Lehte Jõemaa: „Mina veel ei ole, mõtlen ikka kroonides. Kui see kaks nädalat läbi saab, siis tuleb euroasjadele üle minna. Praegu on nii imelik, maksad kroonides, tagasi saad eurodes. Ei ole harjunud nii väikese rahaga toimetama. Numbrid on väikseks jäänud, pangakontod samuti, seda on imelik vaadata. Ja kui mõelda naabermaade numbritele, on kurb ka.“

Margit Timakov: „Mina arvan, et kahe nädala pärast  mõtlen ikka veel kroonides. See on nii pikaajaline protsess. Kuna on ringi käidud ja eurosid varemgi nähtud, siis ühtpidi on praegu uudne, teistpidi kahju. Just vana-aasta õhtul tegime tuttavatega euro ja krooni viktoriini. Siis vaatasime, et on see kroon ikka ilus raha küll.“

Atesteerimine vajab muutmist
Kas õpetajate liit seab plaane kooliaasta või lihtsalt aasta rütmis?
Lehte Jõemaa: „Ikka aasta rütmis. Liidu tegevused oleme planeerinud aasta peale.“

Kui väike kokkuvõte teha, mida eelmisest aastast esile tõstaksite?
Lehte Jõemaa: „Oli väga otsustav aasta, võeti vastu uus põhikooli- ja gümnaasiumiseadus. Selles osas olime enne kolm aastat kõvasti tööd teinud, eelnõusid arutanud, kohtumistel käinud. Eelnev protsess oli suur töö, ega muuks suurt aega ei jäänudki. Paralleelselt oleme IntelLEO (Intelligent Learning Extended Organisation) projektiga tegelenud. Käisime maakondades õpetajatega kohtumas, projekti tutvustamas, küsimas, mis õpetajatele rõõmu ja muret teeb.
Kõige rohkem näeme, et on vaja ümber vaadata õpetajate atesteerimissüsteem, mis on ajale jalgu jäänud, ja ühendada see õpetajate kutsekvalifikatsiooni süsteemi ning viieastmelise kutsestandardiga. Praegu on meil ainult üks aste.“

Ilmus ka üks õpetajate liidu infokiri, ega esimene ometi viimaseks jäänud?
Margit Timakov: „Kindlasti ei jää esimene number viimaseks. Õpetajate suur koormus ei luba muud palju teha, aga kolmveerand järgmist numbrit on koos. Veerand veel ja siis tuleb välja. Kui jõuaksime ühe numbri kvartalis kokku panna, oleks väga hea.“

Lehte Jõemaa: „Õpetajate liidu juhatuse ja aineliitude inimesed on kõik väga tublid õpetajad, nad teevad oma tööd, oma aineliitude tööd ja õpetajate  liidu tööd. Siis ma küll mõtlen, et palju inimene ikka jaksab. Kuidagi peaksime leidma sellise lahenduse, et õpetajad, kes on valmis panustama õpetajate kogukonna või ühiskonna heaks, peaksid koolis olema väiksema koormusega, nende töö kogukonna heaks tuleks tasustada. Õpetajatöö eripära on, et klassi ees on ta üksinda, ta on seal oma töös üksinda, see on alati nii olnud. Ja ta pingutab väga klassi ees. Väljapoole klassitööd jääb siis see, mida veel jõuab teha. Kardan, et õpetajate tervis kannatab selle all, et nad nii suure koormusega töötavad.“

Õpetaja suurim probleem on aeg
Möödunud aastast jäid silma õpetajate liidu kohtumised maakondades.
Margit Timakov: „Kui on organisatsioon, mis ühendab õpetajaid, siis on õige, et ka teatakse, mis need rõõmud ja mured on. Sellepärast õpetajate juurde kohale läksimegi. Kokkusaamised kujunesid pigem vestlus-intervjuudeks. Kas minna Lääne-, Lõuna-  või Põhja-Eestisse, probleemid on suhteliselt sarnased. Esmane probleem õpetajatel on aeg.“ 

Mitte raha ega palk?
Margit Timakov: „Ei, aeg. Leib on laual, aga aega ei tule ju kusagilt juurde. Üks suur  mure on osadel õpetajatel ka koondamine, koormuse vähendamine (miinimumkoosseisud) - ebakindlus tuleviku suhtes ja siiski ka palgad - just see, et see ei ole tööle vastav ja on ikkagi alla keskmise.
Kindlasti teeme kohtumistest kokkuvõtte ja tutvustame avalikkusele. Palju oli ka spetsiifilist, kuna küsitlus puudutas IntelLEO projekti: koostöö, areng, IKT. On vähe sellest, kui on riistvara ja tarkvara ja oskus arvuti sisse lülitada. Kindlasti on vaja suurendada õpetajate koostööd ja arvutialaseid oskuseid, kuidas arvutit võimalikult enda heaks kasutada.
Võimalused on kooliti ebaühtlased: ühel on viimane tehnika sõna klassiruumides, teises koolis ei teatagi, kui palju on võimalusi lisarahastuste taotlemiseks, kursustel osalemiseks.

Kui suhtuda nii, et klassiruumis olen ise, üksi, siis see võtabki aega. Olgem ausad, on ka sellist suhtumist, et ma ei peagi õppematerjale kellegagi jagama. Minu materjal, ise kasutan. See ei puuduta üksnes õpetajaid, see on kohati üleüldine suhtumine. Ja see ei ole vanusest kinni.“

Lehte Jõemaa: „See ongi see atesteerimise ja kutsekvalifikatsiooni küsimus. Kui sa avaldad materjale, need lähevad kasutusse, siis on õigus atesteerida kõrgemale tasemele.“

Margit Timakov: „Kohtumistel kuulsime, et vahe õpetaja ja vanemõpetaja vahel on niivõrd väike, puudub piisav motivatsioon atesteerimiseks.“

Lehte Jõemaa: „Raha küsimus ka, kui ikka korrutatakse, et raha ei jätku, ka selle pisku jaoks, mis vanemõpetaja nimetus juurde toob, siis polegi motivatsiooni.“

Atesteerimisel tuleb esitada tohutu hulk dokumente ja tõestada, tõestada, tõestada. On see tõesti vajalik?
Lehte Jõemaa: „Väga tublisid on vaja hinnata ja tublisid on vaja hinnata, nii et jah, vahet ikka on vaja teha, igas töövaldkonnas tõstetakse parimaid esile. Aga et seda paberimajandust on palju – IntelLEO projekti üks suund ongi paberihulga vähendamine. Et õpetaja ei peaks  pabereid ja allkirju kokku koguma, vaid kõik koguneb jooksvalt portfooliosse. See peaks toimuma kiiremini, lihtsamini, paremini ja ka objektiivsemalt ja ausamalt.“

Margit Timakov: „Siin võib tulla vastuväiteid, et toimubki juba ju digitaalne atesteerimine. Avaldust saab esitada digitaalselt. Aga kui ma pean skaneerima kõik paberid ükshaaval, siis see ei ole kuidagi digitaalne ega mugav. Küsimus on, kuidas panna tehnika toimima nii nagu me seda soovime ja mõelnud oleme. Tehnika on kaugele arenenud küll, aga siin tuleb ikka tõkkeid.“

Lehte Jõemaa: „Mina ootan küll, et õpetaja liiguks karjääriredelil kiiremini edasi. Näiteks koolijuhiks, kui on tugevad juhiomadused. Muidugi võib ka õpetajaks jääda algusest lõpuni, see on ilus ja tänuväärne amet. Aga need asjad tuleb selgeks rääkida, missugused on õpetaja võimalused.“

IntelLEO ühendab teaduse, tööstuse ja hariduse
Õpetajate liit osaleb teadusprojektis IntelLEO. Margit Timakovi sõnul on tegu 3 aastat kestva projektiga, mille teine aasta on varsti lõppemas. Õpetajate liidu kutsus projektiga liituma Tallinna Ülikooli haridustehnoloogia keskus. IntelLEO (Intelligent Learning Extended Organisation) eesmärk on luua haridustehnoloogilised lahendused teadmushalduse ja õppimise toetamiseks ülikooli ja ettevõtte koostöös.

Koordinaator on Bremeni Ülikooli ATB Instituut, projektis osalevad Volkswagen AG Saksamaalt, ZSI (Zentrum Fuer Soziale Innovation) Austriast, ATOS Hispaaniast, Belgradi Ülikooli FOS (Faculty of Organizational Sciences) , Ini Doo Serbiast, Kanada Athabasca Ülikool ning Eestist siis Tallinna Ülikooli haridustehnoloogia osakond ja Eesti Õpetajate Liit.

Margit Timakov võtab projekti olemuse kokku kolme sõnaga: tööstus, haridus, teadus. „Vaatame, kuidas on võimalik organisatsiooniülese teadmuse koostamine, õpiobjektide koostamine. Kuidas saavutada, et organisatsioonid õpivad koos, arenevad koos.“

Liitumise hetkel oli õpetajate liidul, tõsi küll, konkreetne soov saada projekti toel üks ja hea toode, mida saaks õpetajatele presenteerida, n-ö õpetaja portfoolio. Just selleks, et paberimajandust ja –kogumist vähendada. „Hetkel pole me kindlad, kas projekti lõppedes see nö toode meil olemas on. Aga kasu on õpetajaskonnale ikkagi tõusnud. IntelLEO raames oleme teinud maakonnatuurid, tegime küsitluse õpetaja seas, üle 1400 vastuse saime just sellel teemal, mis puudutab atesteerimist, koostööd. Oleme pinda kobestanud, uurinud, ja näeme, et on sellise toote järele vajadus. Nüüd tuleb lahendada pigem tehniline pool.“

Margit Timakov iseloomustab projektis osalemist ja sellest kasu saamist kui kuhja valmimist: alguses on üks sipelgas okkaga, siis tuleb kümme sipelgat kümne okkaga lisaks, ja lõpuks on pesa valmis. Pesast on kõigil kasu.

Lehte Jõemaa: „Ilmselt tulevad jätkuprojektid. Hindan väga seda vaimsust ja mõtteviisi muutust, mis minus endas on projekti käigus toimunud. Erinevad riigid teevad selle nimel koostööd, et areneda, jõuda kaugemale. Mitte kohe ja kiiresti kaugemale, vaid vaadatakse kümneid aastaid ette.“

Kuidas kõige sellega tööstus seostub?
Lehte Jõemaa: „Me näeme, kuidas muudes eluvaldkondades infotehnoloogia toimib. Kõikidel organisatsioonidel on oma vajadused, mida kaardistatakse, millele otsitakse lahendusi. Minu jaoks oli oluline olla koos selliste organisatsioonidega.“

Margit Timakov: „Näeme, et ükskõik kus sa töötad, sa pead arenema, õppima: elukestev õpe. See õppimise ja õpetamise ring on palju suurem kui igapäevaselt tajume.“

Küsija rollis Madli Leikop
Koolielu
Lisatud 10. jaanuaril 2011