Andres Sirel: “Alustaksin sellest, et sõna evangelist tuleneb kreeka keelest ja tähendab „head sõnumit tooma“. Muidugi, see tiitel paneb inimesi vahel muigama ja ma olin pikka aega esimene ja ainuke Eestis IT-sektoris töötav evangelist. Nüüdseks on neid tõenäoliselt rohkem tulnud. Selleks, et evangelist saaks töötada, peab tal olema üks suurepärane asi, toode, mida n-ö evangeliseerida, mille kohta sõnumeid tuua. Minu puhul on selleks Microsofti platvorm ja selle tooted. Seda mitte ainult tööalaselt, ma fännan neid tooteid ja puutun nendega kokku ka vabal ajal. Suhtun üldse IT arengusse suure kirega.“

Maailmas on evangeliste siis rohkem?

„Jah. Tegelikult võiks öelda, et tehnoloogiaevangelist on selline moodne asi turunduse valdkonnas. Microsofti loodi evangelistide üksus 2001. aastal, aga evangeliste on mujal maailmas töötanud ka varem. Ameerikas on see tiitel väga levinud, Eestis mitte veel nii väga.“

Tehnoloogiaevangelistiks ei õpita, selleks saadakse?

„Nii ja naa. Et olla hea turunduses ja tehnoloogiavallas, tuleb kindlasti õppida. Mina olen õppinud EBSis IT-juhtimist. See on eriala, kus kaetakse nii infotehnoloogia valdkonda kui ka äri. Magistrikraad on Tartu Ülikoolist. Õppisin ettevõtluse- ja tehnoloogia juhtimist, kuidas on need kaks poolt seotud, kuidas seal tekitada sünergiat, et ettevõtted suudaksid tehnoloogiat enda kasuks tööle panna. Loomulikult ei saa ka kogemuste rolli alahinnata.“

Kuidas siis töölepingus kirjas on, kas töötate IT-spetsialistina või tehnoloogiaevangelistina?

„Tehnoloogiaevangelistina.“

Te hakkasite IT-arendustega tegelema juba keskkooli lõpuklassides?

„Just. Arvutitega olen kokku puutunud 90ndate keskpaigast. Aga siis jah, tegime sõpradega koos IT-firma. Nagu tehnoloogiavallas tegutsevad tudengifirmad ikka, pakkusime meiegi arvutite hooldust, tugiteenust, lõime erinevaid veebilahendusi. Seal tuli esmane sügavam kokkupuude IT-ga ja arusaam sellest, kuidas üks ettevõte üldse välja näeb, kuidas protsessid käivad. Hiljem olen töötanud ühes Eesti juhtivas agentuuris projekti- ja müügijuhina, enne Microsofti töötasin pool aastat Indias, olin tarkvaraarendusettevõttes turunduskonsultant. Aitasin nende uut toodet turuletulekuks ette valmistada.“

India, see ei kõla just maana, kus infotehnoloogia oleks väga arenenud.

„India on arengumaa, aga infotehnoloogia valdkond on seal kiiresti jõudnud arvestatavale tasemele. Indiat tuntakse küll riigina, kust tellitakse allhanget, aga hangete mahud on tohutud. Paljudel suurfirmadel, nagu ka Microsoftil, on seal suur arendusüksus tuhandete töötajatega, mitmed Microsofti tooted valmivad tänu India abile.“

Kui levitate infotehnoloogia head sõnumit, siis kellele?

„Minu peamine sihtgrupp on tehniline – programmeerijad, arendajad, administraatorid, IT- professionaalid, sealhulgas ka tudengid ja õppurid, kes soovivad tulevikus saada IT-spetsialistiks. Teen seda erineval moel – blogin, olen käivitanud IT-huvilistele suunatud kommuuniportaali http://eneta.ee. Sealt saab kätte värsked tehnoloogiauudised ja sündmuste info, tuge toodete kasutamise kohta läbi foorumi, infot IT-ettevõtetest, kes on kompetentsed Microsofti tehnoloogiates, saadaval on mitmed õppematerjalid.“

Microsoft on ettevõte, mida teab ka kõige arvutivõhiklikum inimene. On teil üldse konkurente kõrval?

„Meil on paljudes valdkondades konkurente, kuna toodete platvorm on sedavõrd lai. Aga see teebki IT-valdkonna hästi põnevaks, et areng on kiire ja tuleb panustada innovatsiooni. Eelmisel aastal tuli meil välja uus mobiiliplatvorm Windows Phone 7 ja see on küll valdkond, kus meil on vaja konkurente pigem kinni püüda. Aga meil on tõesti väga hea toode, millega rinda pista. Või näiteks mängukonsoolid - kümme aastat tagasi ei olnud Microsoft siin mingi tegija, tänaseks on meil suurepärane konsool Xbox 360, ja sellele on loodud juhtpuldita mängimist võimaldav lisaseade Kinect, mis on hetkel turul täiesti unikaalne ning mida on saatnud hämmastavalt suur müügiedu. Nii et võitlus heas mõttes käib pidevalt, see arendab.“

Kuidas suhtute sellesse, kui öeldakse, et infotehnoloogiline areng on Eestis seisma jäänud, et ega peale Skype´i meil maailmale midagi pakkuda polegi?

„Ma puutun igapäevaselt kokku IT-valdkonna tudengite, õppejõududega ja õpetajatega. Meil on väga palju nutikaid noori ja innovatiivseid õpetajaid, kes loovad ja kasutavad IT-d oma igapäevatöös. Viimasel ajal kasvab ka trend, kus üha enam alustatakse uusi IT-suuna ettevõtteid. Kindlasti tekib sealt Eestis lähiaastatel suuri nimesid, kes saavad rahvusvaheliselt tuntuks.“

Kuidas e-teenustega lugu on, oleme teistest riikidest ees?

„Ma ei ole selle valdkonna ekspert, aga nii palju kui puutun kokku teiste riikidega selles valdkonnas, siis meil on endiselt Eestist hea lugu rääkida. See on valdkond, kuhu tuleb kogu aeg panustada.“

Te puutute kokku ka koolidega?

„Jah, ennekõike küll kõrgkoolidega, aga ka üldhariduskoolidega. Korraldame koolitusi, kus jagame infot, kuidas nii õpetajad, õpilased kui ka tudengid saaksid enda arvutikasutamist muuta efektiivsemaks. Et võtta n-ö viimast ja teha asju kiiremini, või kuidas võtta kasutusse uus tööriist, mis teeb mõned töösammud nende eest ära. Meil on palju erinevaid haridusprogramme, et toetada Eestis järgmiste Bill Gates'ide pealekasvu.“

Tundub, et õpilased elavad ja hingavad arvutis. Kas nad on siin tõesti targemad kui õpetajad?

„Ei saa väita, et õpilased on kõik targemad kui õpetajad. Kindlasti on paljudel õpetajatel hea, tugev baas. Aga panustada on vaja IT kasutamisele koolis nii, et see looks lisaväärtust. Muuta arvuti abil tundi interaktiivsemaks, rohkem kaasata õpilasi. Arvutist slaidide näitamine seinale - see ei ole arvuti efektiivne kasutamine.“

Kas Teil on Facebookis konto?

„Loomulikult. Juba paar aastat vähemalt. See on ainult aja küsimus, millal kõigil on FB konto sama tähtsal kohal kui näiteks meiliaadress. Facebook on tohutu kiirusega kasvav suhtluskanal, mina suhtlen sealtkaudu paljude õpetajatega, õppejõududega, tudengitega. Aga ka teiste töökontaktidega.“

Öelge, mis on see kõige hullem asi, mis minuga juhtub, kui mul Facebookis kontot ei ole?

„Suhtlusest võib kõrvale jääda. Näiteks käisite sünnipäeval, sõber riputab pildid FB-sse, aga te ei saagi neid näha. Ega Facebookis midagi karta ei ole, kontot saab enne seadistada, on võimalik täpselt öelda, millist infot soovitakse saada, millist infot teised minust näevad. Kindlasti tuleb üle vaadata privaatsusesätted.“

Peljatakse, et Facebook neelab kogu aja….

„Käin FB-s päevas mitu korda, jälgimas, mis minu suhtlusvõrgustikes ja kommuunides toimub ja mida räägitakse. See on hea kanal, sest infovoog on seal kiire ja vahelduv. Tihti kuuleb uudist enne kui see jõuab tavameedia kaudu avalikkuse ette. Kui palju FB-sse panustada, sõltub igast inimesest endast. Seal on meelelahutuslikke asju ka, mänge näiteks, aga see on igaühe enda teha, kas tegeleda nendega või mitte. Mina kasutan Facebooki peamiselt professionaalse keskkonnana mulle oluliste uudiste saamiseks ja edastamiseks. Teinekord on tore suhelda ka vanade klassikaaslastega ja nendega, keda iganädalaselt ei kohta.“

Kas on selliseid hetki ka, kui maailmast täielikult välja lülite: arvuti kinni, mobiil kinni, kõik juhtmed seinast välja?

„Kui ma käin perega puhkamas, siis telefon on kaasas, arvuti mitte. Telefoni välja siiski ei lülita, koduste pärast. E-kirjad on puhkuse ajal küll automaatvastaja peal. Internetti kasutan puhkuse ajal selleks, et selle riigi kohta rohkem lugeda, kus puhkame, uusi kohti avastada, mitte selleks, et jälgida, mis toimub sotsiaalvõrgustikes. Vahel on tööl ka selliseid hetki, kus aeg pressib peale, mingi asi on vaja lõpuni teha. Siis sulgen ka kõik kanalid ja vahendid ning keskendun ainult antud ülesandele. Tõepoolest, segavaid tegureid on tänapäeval rohkem kui varem.“

Teil on 3-aastane tütar, tema Internetis veel ei käi?

„Käib koos meiega, vaatame Jänku-Jussi multikaid või õpime tähti. Selliseid asju teeme Internetis. Selge on, et tänapäeva lapsed orienteeruvad erinevate nutiseadmetega ja puutetundlike vahenditega hästi, nad puutuvad nendega varakult kokku, see on loomulik keskkond.  Nad ei kujuta ettegi, et võiksid kasutada klahvidega või nuppudega telefoni.“

Miks Eestis napib IT-spetsialiste, neid otsitakse tikutulega taga…

„Teatud piirid seab Eesti väiksus. Nutikaid inimesi on palju, kes tahaksid IT-d enda heaks rohkem tööle panna, aga kõrgkooli lõpetavate IT-spetsialistide arv ei vasta sellele, milline on nõudlus. Leian, et IT on jätkuvalt noorte jaoks atraktiivne valdkond, mida õppima minna.
Mina julgustaksin, et kellel vähegi on tehnoloogia vastu huvi, valige IT eriala, sealt on pärast lihtsam ka töökohta leida.“

Ja see pole sugugi nii, et kõikidest, kes lähevad infotehnoloogiat õppima, tulevad programmeerijad?

„Kindlasti mitte. IT on tänapäevases mõttes väga tihedalt seotud kõigega. Müük, turundus, tööstus ja paljud teised valdkonnad. Eriti nõutud ongi spetsialistid, kes tunnevad mingit IT kõrvalala, näiteks masinatööstust, ja suudavad seal oma IT-alased teadmised tööle panna.
Või meditsiinis - tunda seal hästi IT lahendusi on suurepärane kooslus.“

Kas see, et programmeerija istub ainult arvuti taga ja klõbistab hommikust õhtuni klahve, on müüt?

„Programmeerimine on väga loov ala. Et mingi programm tööle panna, peab läbi mõtlema palju erinevaid nüansse. See on põnev väljakutse, teha selline rakendus, mis teeb temale etteantud ülesannet hästi, kiiresti, ja et seal oleks minimaalselt vigu. Et hiljem programmi kasutajad leiaksid, et see tõesti aitab neid. Kui tahad jõuda töötava rakenduseni, on vaja suhelda tellijaga, läbi mõelda arhitektuur, suhelda disaineritega, millisena kasutajale lahendus välja paistab ehk kasutajakogemus. See on palju muud kui puhtalt arvuti taga istumine ja klõbistamine.“

Palju on juttu Microsofti toodetest Windows 7 ja Office 2010, kriitikat on ka kuulda…

„Sellist toodet nagu Office kasutavad sajad miljonid inimesed, nii et enne kui Microsoft hakkas seda muutma, panustati sinna tuhandeid tunde uurimistööd. Testiti tavakasutajate harjumusi, kuidas nad toodet kasutavad, kuhu klikivad, kuhu ja millal vaatavad. Sealt on uus liides välja kasvanud. Tavaliselt kui inimene läheb Office 2003 pealt Office 2007-le või 2010-le üle, siis esimesed kaks nädalat tema produktiivsus langeb, seejärel hakkab aga tõusma, sest inimene saab n-ö loogikale pihta. Office on väga funktsionaalne toode, kus on palju võimalusi, millest paljud on alles nüüd üles leitud.“

Nii et kasutaja lähtugu ikka enda vajadustest, ei pea ilmtingimata viimase peal tehnilist vidinat kasutama lihtsalt sellepärast, et see on kõige-kõige-kõige?

„Kindlasti. Viimase versiooni olemasolu ei saa olla eesmärk omaette. Alati leidub ka entusiaste, sealhulgas mina, kelle jaoks see viimane vidin on oluline, sest ma lihtsalt fännan seda valdkonda. Tähtis on, et tehnoloogia täidaks oma eesmärki. Kui on piisavalt põhjuseid, mida uus tehnoloogia sulle juurde annab, siis tuleks see muretseda. Näiteks teeb mingeid tööprotsesse kiiremaks, suurendab igapäevast produktiivsust. Office on tänapäeval saadaval nii arvutisse installeerituna kui ka pilvetehnoloogiana, st internetipõhine Office. Microsoft panustab sellesse, et muuta oma tooted pilvest kättesaadavaks.
Oluline märksõna, mis puudutab koole: kui praegu koolid investeerivad enda serveritesse, siis pilvetehnoloogia kasutuselevõtt võimaldab tasuda igakuist teenustasu täpselt nii palju, kui on kasutuse maht. Suvel on ju koolivaheaeg ja siis makstaksegi oluliselt vähem. On juba selliseid innovatiivseid koole, kes on pilvetehnoloogia kasutusele võtnud, näiteks Tallinna Polütehnikum, maailmas on see väga oluline trend.“

Vestles Madli Leikop